Loomade kasvatamine puurides inimtoiduks on aastaid tekitanud Hispaania ühiskonnas olulisi arutelusid. 2022-2023. aasta alguses on see teema taas tõusuga palju nähtavaks saanud Euroopa algatus „No More Cures” kongressile. Kas sellega lõpevad Euroopas loomapuurid?
„Enam puure ei ole”, algatus, mis on hispaanlased mobiliseerinud
Euroopa kodanikualgatus „No more cures” on a kampaania, mis loodi selleks, et võidelda põllumajandusloomade väärkohtlemise vastu. Nagu nimigi ütleb, on nende üks peamisi nõudmisi loomapuuride lõpetamine Euroopa Liidus.
Nagu algatus rõhutab, miljonid loomad Euroopa Liidus veedavad puurides praktiliselt kogu oma elu, kuna nende kasvatus on pühendatud ainult inimeste toidule. Sead, kanad, küülikud, vutid, pardid ja paljud teised liigid on kaubandusliku ekspluateerimise ohvrid.
Puudused algavad siis, kui need loomad on alles vastsündinud. Paljudel juhtudel on emased sunnitud imetama puuripuude kaudu ja sageli ei austata võõrutusperioodi, mis on hädavajalik kõigi imetajate füüsiliseks ja kognitiivseks arenguks.
Lisaks sellele, et ei tea elu vabaduses, põllumajandusloomad ei näe, et järgitaks mõningaid loomade heaolu käsitlevaid põhisuuniseid. Näiteks ei saa nad teha minimaalset füüsilist tegevust, kuna nad on piiratud väga väikestes ruumides. Samuti ei tea nad mingit tüüpi vaimset stimulatsiooni ja on pidevalt kõrge stressi tingimustes.
Hispaania on riik, kus on ELis kõige rohkem loomapuure
Euroopa Liidus elab kinnipidamises umbes 300 miljonit põllumajanduslooma, sest nad on loodud inimtoiduks. Kogu Euroopa piirkonnas, Hispaania on riik, kus on kõige rohkem loomapuure, ja see on see, et puuris on üle 92 miljoni liigi.
Hispaania tootmistaludes umbes 98% sigadest ja 88% kanadest elab suurema osa oma elust puurides. Kuid kõige silmatorkavam näitaja on küülikute populatsiooni suhtarv, keda tervikuna kasvatatakse vanglas.
Kuigi Hispaania õigusaktid ei tunnista endiselt loomade õigusi, on need karmistanud kuritarvitajate suhtes kohaldatavaid karistusi ja kipub lõpetama loomade kui objektide mõistmise.
Tegelikult, praegune loomade väärkohtlemise mõiste hõlmab igasugust väärkohtlemist, loobumine ja arusaamatus kodu- või metslooma põhivajadustest.
Kuid nagu märgib loomade võrdõiguslikkuse direktor Javier Moreno, peetakse põllumajandusloomi endiselt loomakasvatustööstuse tootmismasinateks. Seega, lõpuks ei saa lemmikloomadega samasugust õiguskaitset või metsikud liigid.
Kuigi ühiskonna nägemus muutub, siiani kiputakse mõistma põllumajanduslooma kui toidu tarnijat, mitte olendina, kellel on oma vajadused. Sel põhjusel on üks selliste algatuste võitlustest nagu „Puuri enam pole” see, et tootmissüsteem on kohustatud austama ka loomade heaolu põhivabadusi.
Saadikute kongressile ei ole enam puure: kas see on ELis loomapuuride lõpp?
Toetades rohkem kui 140 Euroopa organisatsiooni, sealhulgas FADDA ja loomade võrdõiguslikkus, „Enam puure” on juba ligi 600 000 allkirja. Veebruaris 2022-2023 jõudis algatus saadikute kongressini APDDA (parlamentaarse ühenduse loomade õiguste kaitseks) korraldatud ürituse kaudu.
Selles teos on osalenud algatuse suur edendaja, rahvusvaheline organisatsioon ‘Kaastunne maailmamajanduses’ (CIWF). Sel puhul nende esindajad nad on taas klassifitseerinud praeguste põllumajandusloomade kasvatamise meetodite julmadeks ja tarbetuteks.
Lisaks nende algatuste elluviijad on väljendanud veendumust, et saab kehtestada väärikamaid ja tervislikumaid tootmismeetodeidja seega EL -i loomapuuridele lõpu teha.
Nende algatuste jõudmine saadikute kongressile on väga oluline saavutus, eriti kui tegemist on kodanikuühiskonnas tekkinud väitega. Sellest hoolimata „No More Cages” peab jõudma miljonile allkirjale, et jõuda 2022-2023. aastal Euroopa Parlamenti.