Eesti hobune on üks vähestest tõugudest, kes on säilitanud põlishobuse iseloomulikke jooni Lõuna -Soomest pärit Läänemere piirkonnast. Põhimõtteliselt oli tõug tuntud Klepperi nime järgi. Kuni 18. sajandini oli see ainus hobusetõug, mida kasutasid põllumehed Eesti ja Liivimaa kubermangus.
18. sajandil kasutati seda looma sõjahobusena. Eriti lahingutes Rootsi vastu, mida pidas tsaar Peeter I Suur, kes pidas seda tõugu väga lugu. Selle tulemusena toodi eesti hobune Venemaale, kus ta sai kuulsaks suure sõidu, vastupidavuse ja iseloomu osas tagasihoidlikkuse poolest.
Eesti hobuse iseloomulikud jooned
See ei ole suur tõug. Selle kõrgus on umbes 1,5 meetrit. Eesti hobuse jalad on lühikesed, kuid korrektsed ning neil on tugevad ja puhtad liigesed, mis lõpevad tugevate, hästi vormitud sõrgadega.
Tõu pea on hästi proportsionaalne, lai, enamasti sirge laup, harva nõgus profiil, lühikesed kõrvad ja mänguline silm ning suur lõualuude vahe.
Kael on paks ja suhteliselt lühike, lihaseline ja tiheda harjaga. Turja on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. Selg on lai, pikk ja sirge. Lisaks on seljaosa lai ja tugev, samal ajal kui reie on lihaseline, lihav, keskmise pikkuse ja laiusega.
Allikas: key.ee
Eesti hobuse mantel
Põliseesti hobuse värv on väga kirju. Arvukuse järjekorras: loorber, pruun ja punane, must, hall, kollane, kreem, hiireviu ja albiino. Tõu põliselanike märgid on tumedad jooned tagaküljel ja käpad. Kahtlemata näitavad karvavärvide muutused, et hobuse värv on omaniku jaoks tähtsamaks muutunud.
Sada aastat tagasi peeti kõige olulisemaks töövõimet, kuid tänapäeval peetakse värvikat looma “ilusamaks”. Tänapäeval suureneb halli värvi eesti hobuste arv ja väheneb kastanivärv.
Eesti hobuse temperament
Sellel tõul on jõuline, kuid rahulik, rõõmsameelne ja tundlik temperament. Neid tuntakse kui energilisi, kuid samal ajal rahulikke, empaatilisi ja tundlikke.
Tänapäeva eesti hobune
Tänu säästlikule hinnale ja madalale hooldusele põliseesti tõug on kõrgelt hinnatud kodu- ja taluhobune. Tänapäeval on tavaline näha neid turismitaludes turismihobustena. Nende seljas või kärudel külastatakse arhailisi külasid, linnusevaremeid ja loodusmaastikke.
Samuti näeme, et seda kasutatakse endiselt rakmetes ja muudes kergetes põllumajandustöödes. Oma omaduste tõttu on see hea aretusmaterjal erinevate ristide põnnide tootmiseks.
Lisaks on see tõug leidnud areneva tegevusala spordis ponihobuna. Tavaliselt paistab ta silma võidusõidu, hüppamise, dressuuri ja ürituste osas.
Eesti hobusetõug on kõrgelt hinnatud koolides ning laste harrastus- ja sporditegevustes.
Ohustatud hobuste tõug
Eesti hobuste arv vähenes aastaid tagasi ja tõug on kantud ohustatud koduloomade jälgimisnimekirja. Praegu on põliseesti hobuste koguarv 1000 ringis, aretamiseks kasutatakse vähem kui pooled märad.
Eesti hobuse säilitamine toimub koostöös keskkonnakaitseprogrammidega. Omanikud saavad keskkonnafondidest toetusi hobuste tasuta karjatamiseks. Lisaks on põlis -eesti hobusele loodud kaitseala.