Canis lupus ehk metsik hunt on lihasööjate koeraliik, kelle päritolu ulatub enam kui kaheksasaja tuhande aasta taha. Seda peetakse kõigi praeguste kodukoerte tõugude esivanemaks või eelkäijaks, samuti Austraalia koerte nimega Dingo. See kaval kiskja on pärit Põhja-Ameerikast ja Euraasiast ning on suutnud osa Alaskast ja ümbritsevatest saartest uuesti koloniseerida.
Ja see loom, kes arvati sellel territooriumil inimese jahipidamise tagajärjel välja surnud, on Ameerika mandri teatud piirkondi okupeerinud alates 2013. aastast.Jätkake nende ridade lugemist ja õppige, kuidas metsikud hundid hävitavad Alaskal maismaa- ja mereliikide populatsiooni.
Alaska ja Pleasant Islandi tagasivõitmine
Alaska on võib-olla üks planeedi kõige raskemini asustavaid alasid. Selle ekstreemne kliima, mis talvel võib ulatuda -46 °C-ni, muudab iga looma ellujäämise üsna keeruliseks ülesandeks. Sellised liigid nagu metsik hunt on aga selle territooriumi karmusega suurepäraselt kohanenud kuni Ameerika mandri põhjaosas asuvate suurte maa-alade monopoliseerimiseni.
See on Pleasant Islandi juhtum, 50 ruutkilomeetri suurune ebasõbralik saareke, koht, kuhu inimene pääseb ainult paadi või vesilennukiga. Nagu eelnev alt kirjeldatud, olid hundid sellelt saarelt inimtegevuse tõttu peaaegu hävitatud.Kuid tänu oma visadusele ja visadusele õnnestus neil viimastel aastatel see uuesti asustada.
See pole siiski päris positiivne uudis. Oma ahnuse tõttu hävitavad hundid märkimisväärselt hirvede ja teiste mereliikide populatsiooni saarel.
Muula hirv hakkab kaduma
Odocoileus hemionust ehk muulahirve peetakse üheks suurimaks hirveliigiks. Seda levitatakse peamiselt Põhja-Ameerikas, esindatud on sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid, Mehhiko ja Kanada. Tavaline on seda leida Alaska suurtel aladel, välja arvatud Pleasant Island, kus seda peetakse peaaegu väljasurnuks.
Selle põhjuseks on asjaolu, et muulahirved said saare metsikute huntide peamiseks toiduallikaks, kes alates 2013. aastast kasvasid selle hinnaga, et nende hirvede populatsioon vähenes vähem kui poole musta saba võrra.Ajakirjas PNAS avaldatud uuringu kohaselt moodustasid aga hirved 2015. aastal 75% huntide toidust 2020. aastal vaid 7%ni.
Selline muutus ei tulene ainult nende suurte rohusööjate arvukuse vähenemisest saarel. Aga ka ebatavalisele muutusele metsikute koerte toitumiseelistustes.
Uut saaki otsimas
Mitme asjatundliku bioloogi sõnul tabas Pleasant Islandi hunte sama saatus kui nende kolleege Coronation Islandil. Kes, tarbides ära kogu paiga hirvepopulatsiooni, alustas kannibalistliku käitumisega, kuni järele jäi vaid üks isend. Esimesed olid aga kavalamad ja seistes silmitsi suurte hirvede nappusega piirkonnas, otsustasid nad otsida uut saaki.
Selle sama ajakirja PNAS uuringu kohaselt õppisid metsikud hundid selles Alaska piirkonnas jahtima mereloomi, nagu saarmad, mis moodustasid 2020. aastal 57% nende toidust.
See avastati umbes 689 väljaheiteproovi analüüsimisel, lisaks GPS-i abil mõne isendi liikumise jälgimisele. Tulemuste põhjal oli võimalik tekitada see, et hundid ootavad saarma kuival maal puhkamist, et neid varitseda ja neid karjades küttida.
Mõju Alaska huntidele ja metsloomadele
Kuigi võib arvata, et sellise käitumise peamiseks tagajärjeks on eluslooduse vähenemine saarel, on veel üks probleem, mis puudutab peamiselt röövhunte. Teadusajakirjas The Science of Total Environment avaldatud artiklis väidetu kohaselt on Alaska koerte kehas kõrge elavhõbedasisaldus mereloomade tarbimise tõttu.
Teadlaste sõnul on Alaska saartel ja rannikul elavatel huntidel leitud maksa elavhõbeda tase kõrgem.
Seetõttu võib järeldada, et metsikute huntide uus küttimisvõte ei too kaasa negatiivseid tagajärgi ainult teatud loomaliikidele. Sellel on ka otsene mõju nende looduslike koerte tervisele. Seetõttu on selle nähtuse tagajärjed Alaska piirkonna mitmekesisele loomastikule selgelt kindlaksmääramiseks vajalikud tulevased hinnangud.
