Aastal 2016 leidsid nad Inglismaal koera, kellel olid väärkohtlemise tõttu kõik luumurrud. RSPCA-nimelise loomakaitseorganisatsiooni esindajad avastasid 10-aastase koera nimega Elmo, kellel oli nihestunud puus, murtud õlad ja jalad ning ka väikesed luumurrud piki liigeseid. Elmo päästeti Wirrali surnuai alt.
Pidev väärkohtlemine ja kõik luumurrud
Vabaühenduse esindajad väitsid, et loom oli süstemaatilise ja pikaajalise väärkohtlemise ohver ning tema vigastused olid “äärmuslikud”.Looma vastu võtnud veterinaararstid väitsid, et Elmo kehas olid kõik luud mingil eluperioodil katki. Luumurdude täpsuse tõttu oli hüpotees, et Elmole otsa sõideti, välistatud.
Üks MTÜ liikmetest, John Littlewood, kinnitas, et on loomadega tegelenud üle 20 aasta ja pole kunagi nii tõsise juhtumiga kokku puutunud. Ta väitis, et ei leia sõnu kirjeldamaks, mis leiti sellelt vaeselt loom alt, kelle luud olid murtud.
RSPCA esitas üleskutse, et loomaomanikud leitaks nende Elmo vastu suunatud rünnakute eest, esitataks nende eest vastutusele ja võetaks nende eest kriminaalvastutusele.
Tasapisi sai Elmo arstiabi ja tema hooldajad lootsid, et pärast tema täielikku taastumist luumurdudest võidakse ta lapsendada.
Vägivald ja loomade väärkohtlemine
Tänapäeva ühiskonnale omane vägivald väljendub iga päev, sündmustes, mis meid liigutavad ja üllatavad. Loomade väärkohtlemine on sageli sotsiaalse vägivalla eelmäng ja ka selle tagajärg.
Julmus on käitumishäirete tunnus, kui mitte psühholoogiliste patoloogiate tagajärg. Nii saadakse naudingut teiste inimeste või loomade kannatustest või valudest ning tehakse selle nimel tegusid.
Nendes peredes, kus esineb vägivalda, on see tavaliselt suunatud kõige nõrgematele, kelleks on tavaliselt naised, lapsed ja lemmikloomad. Need, kes seda näevad, ei tohiks taluda loomade väärkohtlemist. Selle põhjused ja tagajärjed on tavaliselt minimeeritud, kuid see on suhtumine, millega tuleb tegeleda võimalikult lühikese aja jooksul, kahes mõttes.
Ühelt poolt kõrvaldada praegused mõjud, mida see põhjustab, aga ka kõrvalekaldumine muudele vägivallaliikidele. Loomade väärkohtlemise avastamine, ennetamine ja likvideerimine on inimlikkuse ja solidaarsuse tegu.
Koerad ja muud loomad on olendid, nagu ka inimesed, kes on evolutsiooni skaala madalamal tasemel.See probleem paneb meid, inimesi, vastutama oma heaolu eest ja hoolitsema nende vastu suunatud igasuguse vägivalla kaotamise eest.
Mõju pereelule
Loomavastane vägivald võib viia perevägivallani ning olla isegi selle ja kooselu tagajärg. Lapsed, kes oma lemmikloomi halvasti kohtlevad, langevad sageli väärkohtlemise ja väärkohtlemise ohvriks ning näevad oma kodus või igapäevases keskkonnas julma tegusid. Sel põhjusel võtavad väikesed lapsed seda vägivalda, mida nad ise põlistavad, kui nad on vanemad ja neil on oma pere.
Lemmiklooma vastu suunatud ähvardust kasutatakse sageli psühholoogilise vägivalla vormina, mida kasutatakse lapse kallal "käitumiseks" . Valdkonna asjatundjate arvates võib julmustegudes osalemine või nendes osalemine olla sama traumeeriv kui füüsilise väärkohtlemise ohver.Nii on võimalik, et kui laps kasvab suureks, on ta vägivaldne ja see tekitab koputamisefekti.
Statistiliselt on loomade väärkohtlejate perekontekst tavaliselt kõigil juhtudel väga sarnane: lapsepõlves väärkohtlemise osaliseks saanud inimesed, väga raskete suhetega noorukid jne. Loomade väärkohtlemist leitakse sageli kodudes, kus esineb muid vägivalla, alkoholi või narkootikumide kuritarvitamise vorme.
Selle kõige tõttu on oluline, et lapsevanemad, õpetajad, lastearstid, psühholoogid, loomaarstid ja teised ained ühendaksid oma jõupingutused, et ennetada kõiki loomavastase vägivalla tunnuseid ja nende hilisemat muutumist sotsiaalseks vägivallaks.
Peapildi allikas: noteaable.com