Viimastel kuudel oleme palju kuulnud Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO), mis on maailma juhtiv inimtervise alal. Kas tead, kas loomade heaolu jaoks on midagi sarnast?
Tõde on see, et jah. Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon, mis on tuntud oma algse akronüümi all OIE nime all, on olnud peaaegu 100 aastat rahvusvaheline loomatervishoiu etalon. Asjaolu, et see jääb nii paljude aastakümnete järel võrdlusaluseks, näitab selle töö tähtsust.
See töö hõlmab lisaks loomahaiguste valdkonna koolitusele ja levitamisele ka koostööd riikide ja kõigi valdkondade spetsialistide vahel maailma loomakarja mõjutavate patoloogiate puhul.Lisaks pööratakse erilist tähelepanu neile, mis võivad levida üle piiri ja isegi inimestele.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni päritolu
1920. aastatel tunti Lääne-Euroopas järjest suuremat muret veisekatku puhangu pärast Belgias. Seda haiguspuhangut seostati kohe sebuse liikumisega läbi sadama, mis tuli Indiast Brasiiliasse.
Pärast seda olid võimud esimest korda teadlikud rahvusvahelise loomakaubanduse tähtsusest loomade tervisele. Teisisõnu seadis elusloomade lihtne mahalaadimine sadamas ohtu veiste tervise kogu Belgia riigis ja seega selle võimaliku leviku ka ülejäänud Euroopa mandrile.
See vajadus ühiselt võidelda loomahaiguste vastu ülemaailmselt oli piisav põhjus OIE loomiseks. Nii sündis 1924. aastal ametlikult organisatsioon, mida tollal nimetati Rahvusvahelise Episootia Organisatsioonina.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni eesmärgid
Selle organisatsiooni eesmärgid on erinevad ja eristuvad nende olulisusest maailma loomaliikide hea tervisetaseme säilitamisel. Nende hulgast leiame järgmised:
- Läbipaistvus maailma loomatervishoiu olukorra osas. See eeldab, et iga liikmesriik teavitab loomi mõjutavatest ja nende territooriumil avastatud haigustest. Selle teabe põhjal koostab OIE hoiatuse, mis saadetakse teistele riikidele, et nad saaksid end kaitsta.
- Kogu saadud loomade tervisega seotud teadusliku teabe analüüs, et hiljem levitada seda, mida ta oluliseks peab. Sellega saavutatakse, et liikmesriigid täiustavad oma tõrjemeetodeid ja suudavad haigused lõpetada.
- Rahvusvahelise solidaarsuse edendamine.See on organisatsiooni loomisele omane eesmärk, mille idee on toetada ja teha koostööd riikide vahel. Seda kõike tehakse eesmärgiga lõpetada kõige tõsisemad terviseriskid, näiteks need, mis tekivad piiriüleselt või mõjutavad inimesi.
Kas need eesmärgid on aja jooksul säilinud?
Laias laastus jah. Sellegipoolest on tõsi, et iga ajaperiood on hõlmanud mitte ainult liikmesriike, vaid ka uusi eesmärke. Ühest küljest sai see alguse 28 riiki hõlmava organisatsioonina.
Tänaseks on organisatsioonil kokku juba 182 riiki üle maailma. Teisest küljest, kuna haigused muutuvad, kaovad, tekivad uued jne, on OIE eesmärgid pidanud ajaga kohanema.
Igal juhul kavatseb ja kavatseb see organisatsioon, et riigid deklareeriksid oma territooriumil tuvastatud loomataudid ning teeksid koostööd nende tõrjeks ja likvideerimiseks kogu maailmas, et kõik oleks kasulikud.
Millised on OIE riikide ühistegevuse positiivsed tagajärjed?
Teie väide loomatervishoiu läbipaistvuse loomise kohta kogu maailmas on eelis igast vaatenurgast. Võib-olla on kõige positiivsem tagajärg loomade rahvusvahelise liikumise säilitamine.
Selles osas ei käsitleta mitte ainult lemmikloomade mittetulunduslikku transporti, vaid ka äriliste huvidega liikumist, näiteks loomaliikide liikumist. See oli selle loomise peamine põhjus kahekümnendatel.
OIE loob kogutava teadusliku teabe abil sanitaar-eeskirjad, mida kohaldatakse rahvusvahelise loomavahetuse suhtes. Need reeglid sisalduvad kahes sanitaarkoodeksis, millest üks on maismaaloomade ja teine veeloomade jaoks.
Koos nendega teeb see liikmesriikidele kättesaadavaks diagnostiliste testide ja vaktsiinide juhendid ka maismaa- ja veeloomade jaoks.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ühtne haiguste loetelu
OIE oli algusest peale pühendunud teabe kogumisele, et selgitada välja, millised on maailmas kõige olulisemad loomahaigused. Nende andmetega koostas ta kaks nimekirja:
- A A-loetelu kõige suurema levimisvõimega ja erilise raskusastmega nakkushaigustega. See tähendab, et need, kes ei mõista piire ja millel on tõsised tagajärjed tervisele ja/või majandusele. See nimekiri sisaldas näiteks veiste katku või suu- ja sõrataudi, kahte haigust, mis on põhjustanud mitmeid epideemiaid.
- A-nimekiri B, mis on samuti oluline teiste nakkushaigustega. Näiteks Aujeszky tõbi või marutaudi.
Pärast aastaid otsustas OIE 2000. aastate alguses ühendada need kaks nimekirja ühtseks loomahaiguste nimekirjaks. 2020. aastal sisaldab see loetelu kokku 117 patoloogiat, mis mõjutavad kõiki liike, kusjuures eraldi on ära märgitud need, millel on zoonootilised tunnused ehk mis on inimestele edasi kanduvad.
Seetõttu on OIE tehtud töö asjakohasus enam kui ilmne ja maailma riikide kohustus on seda tööd toetada. Kõik need keerulised valitsusüksused on loodud ühtset eesmärki silmas pidades: loomade parema tervise saavutamine.