Loomad, kes võtavad endale mõne teise liigi järglasi: miks?

On teada, et paljud loomad võtavad vastu omalaadseid orvusid ja kasvatavad neid omana. Hoopis üllatavam on aga registreeritud juhtumeid, kus loomad adopteerivad mõne teise liigi järglasi.

Ekspertide sõnul hoolitsevad loomad oma liigi noorte orbude eest, et nad saaksid edasi perekonna geene. Selle põhjuseks on asjaolu, et lapsendamine parandab lapsendava looma lähisugulaste ellujäämist ja paljunemist. Sel põhjusel on selgitatud, et loomad tunnetavad instinkti, mis viib selle altruistliku käitumiseni.

Aga millist kasu võib loom saada teise erineva liigi eest hoolitsemisest? Jätkake lugemist, kui soovite vastust teada.

Mis on põhjused, miks loomad võtavad endale mõne teise liigi järglasi?

Esiteks, loomad, kes võtavad endale mõne teise liigi järglasi, teevad seda vastastikuse kasu nimel. See tähendab, et kasuvanemad ja järglased saavad suhtest mingil moel kasu. Näiteks on võimalik, et mõne teise liigi liikme lisamisega loomade rühma saavad nad rohkem toitu või suuremat turvalisust.

Mõnikord võib vastastikune kasu olla sama lihtne kui sotsiaalne seltskond, kui loodud tingimused ei tekita konkurentsi ega soovimatuid ohte.

Oluline on märkida, et emased imetajad toodavad sünnituse ja laktatsiooni ajal oksütotsiini, hormooni, mis kutsub esile ema käitumise. See hormonaalne seisund võib muuta nad sobivamaks järglaste saamiseks, kes pole nende omad.

Kas loomad, kes adopteerivad mõne teise liigi poegi, tunnevad empaatiat?

Kuigi puuduvad otsesed tõendid loomade empaatiavõime kohta, usuvad paljud teadlased, et see on enamiku liikidevahelise adopteerimise põhjus.

Selle idee kohaselt väidetakse, et imetajatel on samad ajustruktuurid ning sama tunnete ja emotsioonidega seotud süsteem.

Seega ajendab see empaatiavõime loomi teisi omaks võtma, et leevendada valu või nälga noortes või üksindust. Seda empaatiat näitavad hästi dokumenteeritud näited.

Kas liikidevahelisel kasutuselevõtul on negatiivseid külgi?

Kahtlemata on juhtumid, kus loomad adopteerivad mõnest teisest liigist järglasi, vastuolus Darwini kõige tugevama ellujäämise teooriaga. Kuigi see ei pruugi olla ilmne, on teiste aitamisel või täiendavate pereliikmete lapsendamisel mitmeid negatiivseid aspekte.

Eelkõige ei vähenda kasuvanem mitte ainult enda sigimisedu, vaid kasutab ka oma toitu ja energiat täiendava poegade toetamiseks.

Kuidas mõjutab loomamaailma mõne teise liigi järglaste adopteerimine?

Enamasti mõjutab liikidevaheline adopteerimine tulevasi suhteid lapsendaja ja adopteeritava liigi vahel. Näiteks on näidatud, et kanaema kasvatatud kassipojad kasvavad üles ilma instinktita kana või oma tibusid kahjustada.

Eksperimentaalselt on näidatud, et koos rottidega üles kasvanud kassid ei ründa ühtegi selle konkreetse liigi rotti. Samuti on teada, et papagoi kasvatatud kass peab kannatlikult vastu mis tahes linnuliigi rünnakule. Kokkuvõttes arvatakse, et need liikidevahelised adopteerimised loovad keerukaid suhteid, mis aitavad luua positiivseid sotsiaalseid suhteid erinevate liikide vahel.

Koerad paistavad silma loomade seas, kes adopteerivad mõne teise liigi poegi

Sotsiaalmeedias on palju näiteid emaste koerte kohta, kes on mitmesuguste liikide surrogaatemadena tegutsenud alates tibudest, kalkunitest, sigadest ja oravatest kuni tiigrite ja poegadeni.Tihti juhtub, et emased valivad hoolitseda ja isegi imetada kutsikaid, kelle enda emad tagasi lükkasid. Nende näidete hulgas:

• Hiina Hangzhou loomaaias on kolm vangistuses sündinud valge lõvikutsikat valinud oma uueks kasuemaks emase koera. Ema jättis kutsikad maha ja nüüd hooldab koer neid. Loomaaed väidab, et see lapsendamine vähendab inimeste suhtlemist poegadega ja võib hõlbustada lõvide taasintegreerimist teiste oma liikidega.
• Suurbritannias Norfolkis asuvas Hillside Animal Sanctuarys adopteeris bokserkoer põrsa, kes hoolitses tema eest väga hoolik alt.

Kas looduses leidub ka loomi, kes adopteerivad mõne teise liigi poegi?

Prantsuse Polüneesia teadlased on enam kui kolm aastat jälginud ebaharilikku pudelnina-delfiini (Tursiops truncatus), kes kasvatas koos oma bioloogilise vastsündinuga melonpeaga vaala (Peponocephala electra) vasikat.Tema hoole alla kuulus lapsendatud tütre põetamine. See ainulaadne juhtum on meie teadmiste kohaselt delfiinide puhul enneolematu.

Teine näide metsikust maailmast on juhtum, kus vab alt peetav Aasia lõvi adopteeris leopardipoja, see tähendab, et ta ei elanud uhkuses.

Teadlaste arvates on see enneolematu suhtlemine loomadel, kes konkureerivad samade ressursside pärast, väga haruldane. Lisaks viitavad nad sellele, et tegurid, mis seda adopteerimist soodustasid, olid emainstinkt, lõvi kogenematus ning lõvi- ja leopardipoegade füüsiline ja käitumuslik sarnasus.