Kutsikas on õnnelik, kui leiab kodu, kus teda armastatakse, nad annavad talletähelepanu, mida ta vajabja nad annavad armastust . Selliseid lugusid on palju, päästetud lemmikloomade puhul on täiesti õnnelikud episoodid. Siiski on teisigi juhtumeid, kus kõik näib minevat suurepäraselt ja järsku pöördub elu pea peale, pannes pered hätta.
Nii juhtus ka Titusega,pitbull, kelle Lewis kogu maailma armastusega lapsendas , tema inimene ja mõne aasta pärast pidi ta varjupaika tagasi minema, sest ei saanud enam temaga koos olla.See kogemus ei juhtunud kergekäeliselt, sest armastus hoidis nende südameid koos ja tema omanik tegi kõik endast oleneva, et ta taas süles saaks.
Selle loo tulemus oli nii liigutav, et tekib uus lootus inimeste tundlikkuse ja pühendumise suhtes väikese looma adopteerimisel või päästmisel. Ja mõnikord jätavad omanikud koerad tänavale või varjupaika tagasi lubadusega tagasi tulla, kuid vaev alt nad seda täidavad.Saage teada, mis juhtus Tiitusega ja tema perega, kes ei kaotanud lootust uuesti kohtuda .
Titus tagastati oma varjupaika
Lewis Jiménez oli Tituse omanik,pitbull, mille ta adopteeris 2-aastaselt ja elas Texases Austini loomakeskuses varjupaigas. Nende kohtumine tol korral oli nagu armastus esimesest silmapilgust. Mees ei leidnud teda nähes midagi armsamat kui tema välimus ja elevil saba ning seetõttu ei suutnud ta vastu panna.
Sellest päevast peale oli kutsikas õnnelik, et sai Lewise perekonda. Pärast lapsendamisprotsessi hakkasid mõlemad kodus elama suurepärase seltskonnaga ja nii veetsid nad koos 5 aastat. Kuid pärast seda aega tuli kõigi jaoks raske aeg.Jiménez pidi kolima ja tema üüritud koha omanik keelas lemmikloomade kohaloleku .
See seisund pani Lewise keerulisse olukorda, sest kuigi tal polnud kavatsust Titust hüljata, polnud tal muud valikut. Pärast seda, kui Jiménez nõudis, et nad peavad kas koerast lahti saama või mõlemad kohast lahkuma, püüdis Jiménez leida kedagi, kes saaks tema eest hoolitseda, kuni ta püüdis seda probleemi lahendada, kuid ei leidnud kedagi, kes oleks valmis usaldama.
Nii otsustas ta viia oma koera Austinis asuvasse varjupaika. See oli ainus turvaline koht, kust ta teadis, kust lahkuda. Kuidhüvastijätt oli väga kurb ja Tiitus avastas end taas selles kohas puuris .Austini loomakeskuse vabatahtlikud küsisid om alt poolt, kas see mees naaseb oma koera järele.
" Meie vaatevinklist ei saa me koeri pidada, sest kuuleme omanikke kogu aeg seda ütlemas, et nad tulevad tagasi, aga siis ei tule," väitis varjupaik. töötaja .
Doggy on õnnelik, et sai oma peremehega taaskohtuda
Titus oli varjupaigas viibimise ajal stressis ja väga kurb . Nad olid selles kohas 4 kuud, suure osa ajast luku taga ning neil oli hetki väljas sööma ja jooksma minna. Ta jätkas ka Lewise külaskäike, kuid sellest ei piisanud tema taaselustamiseks.
Teda nii nähes ei saanud tema omanik enam aega Tiitusest lahus veeta. Teda ei olnud võimalik iga kord, kui tema külaskäik lõppes, sellesse teravasse olukorda jätta. Sel põhjuselandis kõik endast oleneva, et otsida endale sobiv koduet oma lemmikloomtemaga koos tagasi saada ja ta sai see.
Lewis ja Titus kohtusid taas ja kogu stseen oli väga põnev. Varjupaigas nägid hooldajad ja vabatahtlikud tohutut kallistust tunnistajaks, kui nad oma elu teist korda kokku viisid. Nad lahkusid kohape alt pisarsilmil ja nüüd,kutsikas on õnnelik väga suure siseõuega majas, et elada vabaduses .