Antimikroobne resistentsus ei ole haigus, kuid see on üks suurimaid terviseprobleeme, millega tuleb praegu silmitsi seista. Resistentsuse ilmnemine ei ole patogeneesi probleem, vaid pigem ravivõimaluste piiramine, kuna me sõltume infektsioonide ravis antibiootikumidest.
Ajalooline taust
Enne antibiootikumide avastamist ja kasutamist olid nakkushaigused loomade peamine surmapõhjus. Kuid ühiskondade arenedes on arenenud ka haigustekitajad. Neid on kohandatud loomade ja inimeste populatsioonides toimunud muutustega ning nende negatiivse mõju vähendamiseks välja töötatud ravimeetoditega.
Alates selle avastamisest, on muutunud veterinaarkliinikus hädavajalikuks ravimiks nii infektsioonide ennetamiseks kui ka raviks. Need on lisatud põllumajandus- ja kariloomade ravi- ja toiduarsenali. Tegelikult pole harv juhus, kui põllukultuuride pritsimiseks kasutatakse antibiootikume või lisatakse kalakasvandustele 100 kilo hektarilt.
Antimikroobne resistentsus täna
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) avaldas koos Euroopa Toiduohutusametiga avalduse, milles teavitasid Euroopa kodanikke, et nakkuste raviks kasutatavad antibiootikumid on järjest vähem efektiivsed ning jõuavad murettekitavale ebatõhususele.
Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ütles: „EOleme sisenemas maailma, kus üha enam levinud nakkusi on raske või võimatu ravida. Siiski on riiklik poliitika mõnes riigis ambitsioonikas, kus antibiootikumide kasutamise piirangud on viinud resistentsuse arvu vähenemiseni. Seega, enne kui alarmid jõuavad kõrvulukustavale tasemele, veendugem, et tegutseme kõik koos, ühendades jõud inimeste, loomade ja keskkonna tervise jaoks. Tuleme kõik kokku ühe tervise vihmavarju all”.
Vaatamata tehtud pingutustele, suur osa Euroopa riikidest ei lakka teatamast bakterite antimikroobse resistentsuse suurenemisest Salmonella kinoloonide kasutamisele, üks peamisi ravimeid nende raviks. Sama juhtub teiste tavaliste seedetrakti bakteritega, näiteks Kampülobakter.
“On aeg pidada oma peamiseks väljakutseks antimikroobset resistentsust, eriti kui tahame, et antibiootikumid jätkaksid toimimist. nendib ECDC Mike Catchpole, kes lisab: "See on eriti murettekitav kombineeritud resistentsuse osas, sest isegi kui see mõjutab vähe mikroobe, tähendab see siiski, et märkimisväärsel osal Euroopa elanikkonnast on piiratud ravivõimalused.”.
Antimikroobne resistentsus õõnestab jätkuvalt veterinaarmeditsiini edusamme
Lõpuks peate sellest aru saama võitlus resistentsete patogeenide vastu nõuab rohkem ressursse ja suuremat nähtavust kui seni. See on teema, mis nõuab kogu ühiskonna vastutust ja osalust. Peamised tegurid hõlmavad järgmist:
- Antibiootikumide ratsionaalse kasutamise edendamine.
- Parandada nakkuste ennetamist ja tõrjet.
- Edendada innovatsiooni, teadusuuringuid ja uute ravivahendite väljatöötamist.
Peamine väljakutse algab riikide kohustusest investeerida riiklikul tasandil rahvusvaheliste strateegiate elluviimiseks. Rahvusvaheline koostöö peab jääma aktiivseks, et tagada:
- Ravimite tootmise reguleerimine.
- Nende importimine.
- Selle turustamine ja levitamine.
- Antimikroobsete ainete kasutamine kogu maailmas.
