Viimastel kuudel on palju kuuldud Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO), mis on inimeste tervise ülemaailmne etalon. Kas oskate öelda, kas loomade heaolu jaoks on midagi sarnast?
Tõde on see, et jah. Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon, mis on tuntud oma esialgse lühendi nime all OIE, on peaaegu 100 aastat olnud loomade tervise rahvusvaheline etalon. Asjaolu, et see on võrdlusalusena alles pärast nii palju aastakümneid, viitab selle töö olulisusele.
See töö hõlmab mitte ainult loomahaiguste alane koolitus ja levitamine, vaid pigem riikide ja kõigi valdkondade spetsialistide koostöö maailma kariloomi mõjutavate patoloogiate ees. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu nendele, mida saab üle piiri toimetada, ja isegi inimestele.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni päritolu
1920. aastatel tunti Lääne -Euroopas üha suuremat muret mägipõletiku puhkemise pärast Belgias. See puhang oli kohe seotud sebra liikumisega läbi sadama, mis tuli Indiast Brasiiliasse.
Pärast seda olid ametivõimud esimest korda teadlikud loomade rahvusvahelise kaubanduse tähtsusest loomatervishoius. See tähendab, et elusloomade lihtne mahalaadimine sadamas ohustas veiste tervist kogu Belgia riigis ja seega ka selle võimalik levik ülejäänud Euroopa mandrile.
See vajadus võidelda koos loomataudidega ülemaailmsel tasandil oli piisav põhjus OIE loomiseks. Nii sündis see 1924. aastal ametlikult tollal tuntud kui Rahvusvaheline Episootiate Organisatsioon.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni eesmärgid
Selle organisatsiooni eesmärgid on erinevad ja neid eristatakse nende olulisuse poolest, et säilitada maailma loomaliikide hea tervis. Nende hulgas leiame järgmist:
- Läbipaistvus seoses loomatervise olukorraga maailmas. See tähendab, et iga liikmesriik teatab haigustest, mis mõjutavad loomi ja mis avastatakse tema territooriumil. Selle teabe põhjal koostab OIE hoiatuse, mille ta saadab ülejäänud riikidele, et nad saaksid end kaitsta.
- Kogu saadud loomade tervisega seotud teadusliku teabe analüüs, ja seejärel levitage seda, mida peate oluliseks. Sellega on võimalik, et liikmesriigid parandavad oma tõrjemeetodeid ja võivad haigustele lõpu teha.
- Rahvusvahelise solidaarsuse edendamine. See on organisatsiooni loomisele omane eesmärk, mille eesmärk on toetada ja teha koostööd riikide vahel. Kõike seda tehakse kavatsusega lõpetada kõige tõsisemad terviseriskid, piiriülesed või inimest mõjutavad ohud.
Kas need eesmärgid on aja jooksul täidetud?
Laias laastus küll. Isegi nii, On tõsi, et iga ajavahemik on kaasanud mitte ainult liikmesriike, vaid ka uusi eesmärke. Ühest küljest sai see alguse organisatsioonina, kus osales 28 riiki.
Tänaseks on organisatsioonil kokku 182 riiki üle maailma. Teisest küljest, kuna haigused muutuvad, kaovad, ilmuvad uued jne, on OIE eesmärgid tulnud ajaga kohandada.
Igal juhul kavatses ja kavatseb see organisatsioon seda, et riigid deklareeriksid oma territooriumil avastatud loomataudid ja teeksid koostööd, et neid kõigi jaoks tõrjuda ja likvideerida kogu maailmas.
Millised on OIE riikide ühistegevuse positiivsed tagajärjed?
Tema väide luua loomatervishoiu küsimustes kogu maailmas läbipaistvus on eelis igast vaatenurgast. Võib -olla on kõige positiivsem tagajärg loomade rahvusvahelise liikumise säilitamine.
Selles jaotises on ette nähtud mitte ainult lemmikloomade mittetulunduslik transport, vaid ka näiteks loomaliikide liikumine ärihuvidega. See oli selle loomise peamine põhjus 1920. aastatel.
OIE loob kogutud teadusliku teabe põhjal, loomade rahvusvahelise kaubanduse suhtes kohaldatavad sanitaareeskirjad. Need reeglid sisalduvad kahes tervisekoodeksis, üks maismaaloomade ja teine veeloomade kohta.
Koos nendega teeb liikmesriik liikmesriikidele kättesaadavaks ka diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatud, ka maismaa- ja veeloomade jaoks.
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni haiguste ühtne loetelu
Algusest peale oli OIE pühendunud teabe kogumisele, et teada saada, millised on kõige olulisemad loomahaigused kogu maailmas. Nende andmete põhjal koostas ta kaks nimekirja:
- Nimekiri A, nakkushaigustega, millel on suurem levikuvõime ja eriti tõsidus. See tähendab neid, kes ei mõista piire ja millel on tõsised tervise- ja / või majanduslikud tagajärjed. Sellesse loetellu kuulusid näiteks katku- või suu- ja sõrataud, kaks haigust, mis on põhjustanud mitmeid epideemiaid.
- Nimekiri B, ka teiste oluliste nakkushaigustega. Näiteks Aujeszky tõbi või marutaud.
Aastate jooksul 2000. aastate alguses otsustas OIE ühendada need kaks loendit ühtseks loomahaiguste loeteluks. Aastal 2022-2023 sisaldab see nimekiri kokku 117 patoloogiat, mis mõjutavad kõiki liike, eraldi mainides neid, millel on zoonootilised omadused, st mis on inimestele edastatavad.
Seetõttu on OIE tehtud töö asjakohasus enam kui ilmne ja selle töö toetamine on maailma riikide kohustus. Kõik need keerulised valitsusasutused on loodud ühte eesmärki silmas pidades: saavutada loomade parem tervis.
