Amaszonal, Niilusel või Guadalquiviril on erinev fauna. Küll aga jagavad nad omavahel teatud omadusi, näiteks on tegemist looduslike veevooludega, mis suubuvad merre või voolavad väiksematesse lisajõgedesse ja on koduks sellega kohanenud olenditele. Need jõgedes elavad loomad võivad olla igasugused, mitte ainult kalad.
Nii koosneb fauna nii selgrootutest kui ka selgroogsetest (imetajad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja kalad). Selles artiklis toome teieni nimekirja 11 organismist, kes on nende vooluveekogudega harjunud, nende hoovuste ja ebatasasuste kohta. Ärge jätke neist ilma!
Jõgedes elavad loomad
Mageveekeskkonna fauna puhul peame märkima, et need ei ole alati samad liigid kui need, kes elavad meredes ja ookeanides. Kuigi mõned neist kasutavad kudemiseks või toitumiseks ära hoovuse omadusi või ebatasasust. Jõgedes elavate loomade hulgast tõstame esile:
1. Angerjas (Anguilla spp.)
Angerjat iseloomustab maole sarnane piklik keha. See on üks vanimaid väljasurnud liike, mille kohta on fossiilseid andmeid. Selle päritolu arvatakse olevat 50–60 miljonit aastat tagasi, kriidiajastu-eotseeni ajal.
Sellel on kaalud (kuigi väikesed). Üldiselt veedab ta suurema osa oma elust magevees, kuni rändab meredesse paljunema. Pärast munemist angerjas sureb. Need reisid on tegelikult üsna hämmastavad, kuna nad läbivad munemiseks pikki vahemaid.
2. Jõekrabi (Astacoidea ja Parastacoidea)
Elukataloogi andmetel on umbes 700 vähiliiki, mis jagunevad kaheks ülemsugukonda. Esimene neist on Astacoidea (483 isendiga), mis hõlmab neid, mis asuvad põhjapoolkeral, ja teine, Parastacoidea (koos 199), mis hõlmab lõunapoolker alt.
Neid koorikloomi leidub rohkesti ojades ja jõgedes, kus nad varjuvad põhjas asuvate kivide vahel, et vältida röövloomade kätte sattumist.
Nagu teisedki lülijalgsed, heidavad vähid oma välisskeletti, kuid neil on piklikum väline morfoloogia kui ülejäänud pereliikmetel.
3. Kapybara (Hydrochoerus hydrochaeris)
See on maailma suurim näriline ja elab karjades Lõuna-Ameerika troopilistes ja parasvöötmes.Ta veedab kogu oma elu jõgede, mangroovide, järvede ja soode ümbruses, kuna vajab magamiseks kindlat pinnast ja ohu eest kaitsmiseks paksu taimestikku.
Kapybara toitub rohust ja veetaimedest, sealhulgas suhkruroost ja maisist. Loomade mitmekesisuse veeb kirjeldab üksikasjalikult, et see tarbib tavaliselt ka puukoort ja puuvilju, kuid ainult aeg-aj alt, ja et sellel on koprofaagid.
Mis puudutab paljunemist, siis see toimub madalas vees ja igal ajal aastas. Barcelona loomaaed kinnitab, et emased ei ehita pesasid ega urusid, vaid poegivad oma territooriumil erinevates kohtades.
4. Krokodill (Crocodylidae)
See on suurim olemasolev roomaja ja ka üks vanimaid liike, mis pole pärast kriidiajastul ilmumist veel välja surnud. Tema keha on tugev, tal on suur saba ja väikesed silmad. Nad elavad jõgedes nagu Niilus, Jangtse või Ganges.
Vees on krokodillid kiiremad ja osavamad kui maismaal, kuid nad tulevad päikese mõjul kaldale end soojendama – kuna nad on külmaverelised – ja mõnel juhul ka toitma: nende saagiks on igasugused loomad, neist suuremadki.
5. Lõhe (Salmo spp. ja Oncorhynchus spp.)
See kala on sündinud kõrge mäestiku jõgedes, kus on kiire hoovus ja kivine põhi. Need on aga organismid, kes veedavad osa oma elust meres ja teise jõgedes (anadroomsed). Tegelikult just tänu sellele omadusele toimub kuulus lõherass, kus neid nähakse naasmas jõkke, kus nad sündisid, et oma järglasi sigitada.
Kuigi ta emigreerub merre juba kolmeaastaselt, naaseb ta pärast ujudes ja vastu veevoolu hüpates alati jõkke paljunema.
6. Jõehobu (Hippopotamus amphibius)
Harilik jõehobu on suur, tema pikkus on 209–505 sentimeetrit (koos sabaga) ja 150–165 sentimeetrit pikk. Sellel on tugev kere, mis kaalub 1300–3200 kilogrammi. Lisaks on sellel suur pea ja selgelt väljendunud ninasõõrmed.
Nad asustavad Sahara-taguse ja Lääne-Aafrika jõgesid, tõusevad alati veest välja päikeseloojangul, et toituda ja võivad söömisega veeta mitu tundi (nad on taimtoidulised).
7. Harilik jäälind (Alcedo atthis)
See on väike isend, kuna selle pikkus on tavaliselt 16–17 sentimeetrit ja tiibade siruulatus 24–26. Samas on tal väga efektne ja ilus sulestik. Ta elab Euroopa, Aafrika ja Aasia jõgedes ja järvedes.
Euroopas on nende lemmiktoit kala. Kuid ta sööb ka veeputukaid, kahepaikseid, krabisid, krevette ja muid selgrootuid. See on väga kiire ja vilgas saaki püüda.
8. Magdalena jõekilpkonn (Podocnemis Lewyana)
Tuleb märkida, et seda leidub ainult Lõuna-Ameerika basseinides, täpsem alt Colombias. Lisaks on sellel hall või pruun kest. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) liigitab selle kriitiliselt ohustatuks. Ohtude hulka kuuluvad nende elupaikade hävitamine ja saastumine, jahipidamine ning tammide ehitamisest tulenevad hüdroloogilised muutused keskkonnas.
9. Roosa delfiin (Inia geoffrensis)
Delfiinid ei asu ainult meredes, kuna mõned liigid elavad erinevates jõgedes üle maailma. Nende kõigi seas on suurim ja kuulsaim roosa delfiin, kes paistab silma oma uudishimuliku välimuse poolest. Ta elab Amazonase jõgikonna ja Madeira jõe üleujutatud metsades. Sellest hoolimata suudab ta tänu oma morfoloogiale ja suurele väledusele neis piirkondades vab alt liikuda.
10. Kobras (Castor spp.)
Korad on ehk kõige kuulsamad jõgedes elavad loomad, kuna neil on suurepärane tammide ehitamise võime. Kõik nende loomade liigid elavad maailma põhjapoolkeral nii Euroopas ja Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Lisaks on neil võimsad lõikehambad, mis toimivad saagidena puude langetamisel.
11. Part (Anatidae)
Pardid jumaldavad teadaolev alt veekogusid, kuna nad on nende igapäevaelu oluline osa. Metsloomade hulgas ei ole haruldane näha neid jõgedes, järvedes, laguunides või märgalades ujumas. Tavaliselt kogunevad nad suurtesse parvedesse, et oma lende jagada ja üksteist kaitsta.
Ül altoodud näited on vaid mõned jõgedes elavatest loomadest, kuid on ka mitmeid teisi liike, mis on vähem tuntud.
Pidage meeles, et vesi on kõigi elusolendite jaoks hindamatu ressurss, mistõttu on normaalne, et paljud neist kogunevad seda tüüpi piirkondadesse. Tegelikult on see üks põhjusi, miks jõed on looduskaitses nii olulised.
