Kuldne punastart: elupaik, paljunemine ja kurioosumid

The Golden Redstart ehk Phoenicurus auroreuson rändlind, keda kirjeldas 1776. aastal Preisi zooloog Peter Simon Pallas. Esialgu liigitati ta perekondaTurdidae , kuid pärast uuringuid liigitati ta ümber muusikalindude sugukonda.

See kaunis lind on levinud Aasias, eriti Ida-Mongoolias, Koreas, Kesk-Hiinas ja Mandžuurias. Sellel on kaks alamliiki, üks idapoolne, Phoenicurus auroreus auroreus,ja teine läänepoolne, Phoenicurus auroreus leucopterus, mõlemal on rändliikumine.

Talve jooksul säilib alamliik AuroreusJaapanis, Taiwanis, Koreas ja Hiina lõunarannikul, alamliik Leucopterusrändab Kagu-Aasiasse ja Kirde-Indiasse.

Eriomadused

Punane lind on keskmise suurusega lind, kelle pikkus on 14–15 sentimeetrit ja kaal 11–20 grammi. Sarnaselt teistele punatähtedele on ta seksuaalselt dimorfne ehk muudab oma kuju ja värvi olenev alt sellest, kas tegemist on liigi isas- või emasloomaga.

Paaritumisperioodil on isastel kroon kuklani hall, otsmikul kahvatum ning nägu ja kurku piirnevad võra küljed, mõlemad mustad. Tema mantel, selg ja abaluud on samuti tumedad, tal on mustjad tiivad, mille keskel on valge laik. Tema rind, kõht ja tagumine osa on punakasoranžid. Saba on oranž, välja arvatud selle kesksed mustad suled ja punakasoranž alaosa.

Emastel on om alt poolt kastani sulestik, pe alt keskmiselt pruun ja kahvatu alaosa. Tema tagumikuosa ja saba küljed on oranžid, tiibadel on neil valge laik nagu isasel, kuid veidi väiksem.Mõlema soo arve, silmad ja jalad on mustad.

Noorematel lindudel on pesitsusperioodil sarnane muster emaslindude omaga, kuid väiksema värvikontrasti ja vaoshoitud toonidega.

Elupaik ja söötmine

Me näeme kuldset punastart 0 kuni 2000 meetrini. Sagedased metsad, avatud subalpiinääred, lagendikud, teeaedad, sekundaarsed vihmametsad, pargid, aiad ja avatud maad inimasustuse läheduses.

Talvel teeservadel nühkige jõesängide läheduses või avatud mägistel aladel. See on lind, kes oma enesekindluse tõttu ei põgene inimeste eest, kui nad just liiga lähedale ei satu.

Nende toitumine põhineb putukatel, nende põhitoidul, eriti sigimisperioodil. Ülejäänud aasta jooksul toituvad nad seemnetest ja marjadest. Toidu püüdmiseks teeb ta lühikesi lende ja kasutab oma sihvakas nokka, mis on kohandatud toitma nii õhus kui ka pinnal.

Sigimine ja aretus

Selle pesitsusperiood algab aprillis ja lõpeb augustis, sagedamini maist juunini. Tavaliselt paarituvad nad kõrgetel aladel, 2500–3700 meetri kõrgusel. Sel perioodil on see liik monogaamne ja territoriaalne.

Kooslus ei ole hästi dokumenteeritud, kuid võib sarnaneda teiste punastartidega meeste lendude, tagaajamise ja liialdatud poosidega, et näidata sulestiku mustrit.

Nad pesitsevad erinevat tüüpi kohtades, näiteks aukudes maapinnas, puudes, seintes, kivides, kaljudes, vanades hoonetes jne. Nad ehitavad oma pesa sambla, koore, õlgede ja väikeste juurtega; ja vooderdage alumine tass juuste, rohu ja sulgedega.

Emased munevad tavaliselt 3–6 muna, värvus võib varieeruda valkja, roosa, pruunide laikudega helesinise ja kahvaturohelise vahel. Vangistuses on inkubatsiooniperiood 16–18 päeva.Ligikaudne pesapoegade väljalendumise aeg on kaks nädalat pärast koorumist.

7 lõbusat fakti, mida te Dauuria punastardi kohta ei teadnud

Punasel stardil on palju omadusi, kuid on seitse kurioosumit, mis võivad teile huvi pakkuda:

  1. Pesa ehitab madalatesse kohtadesse, mitte kõrgemale kui 1,5 meetrit maapinnast.
  2. Kaitseb oma territooriumi ja võib olla mõnevõrra agressiivne teiste lindude suhtes, kui ta tunneb end ohustatuna.
  3. Tema laul on meloodiline, armas ja elav ning ta oskab laulda ka lennu ajal.
  4. Selle hinnanguline eluiga on kuni 10 aastat.
  5. Sobib põõsastaimestikuga subalpilistel aladel ja avatud metsamaal.
  6. Linutab sageli saba.
  7. Saad muuta oma toidu osakaalu, kas vastav alt aastaajale või saadavusele piirkonnas.

Kuldne punatäht on imeline liik, kes hoiab ökoloogilist tasakaalu putukate populatsiooni ohjeldades. Selle ilu köidab ja meelitab paljusid vaatlejaid. Lisaks on suuremate ohtude puudumise tõttu tema populatsioon stabiilne, teda ei peeta haavatavaks ega väljasuremisohus. Kuidas te selle avastuse leidsite?

Te aitate arengu ala, jagades leht oma sõpradega

wave wave wave wave wave