Alfeus heterochaelis ehk püstolkrevett, Alpheidae sugukonda kuuluv koorikloom, leidub tavaliselt peamiselt korallriffidel ning troopiliste piirkondade ranniku- ja merevete vetikate, kivide ja aukude hulgas. See väike loom, kelle pikkus ei ületa 5 cm, äratab erilist vaimustust oma ainulaadse ja loomariigis ainulaadse jahimeetodi poolest. Allpool räägime teile kõigest, mis on seotud selle ainulaadse vähilaadse liigiga.
Füüsilised omadused
See loom paistab silma peamiselt näpitsate asümmeetria poolest, kuna tal on väike näpits ehk näpits, mis aitab tal esemeid või teisi loomi liigutada ja haarata, ning suurem, umbes 3 cm pikk, mis kasutatakse kaitseks ja jahipidamiseks.
Kui püstolkrevett oma saagi tuvastab, avab ta oma suure küünise ja seejärel sulgeb selle mõne mikrosekundi jooksul. See toiming sooritatakse suure jõuga ja kiirusega, mis ulatub kuni 108 km/h, tekitades väikeseid mullikesi, mille sees on palju energiat.
Need mullid, mida tuntakse kavitatsioonimullidena, tekitavad kuni 220 detsibelli valju heli, lööklaine ja valgusvihu, mida on võimalik tajuda vaid spetsiaalsete fotoseadmetega. Samamoodi võivad need jõuda kiiruseni 100 km/h ja plahvatades võivad nad saavutada temperatuuri kuni 6000 C°, mis on lähedased päikese pinnal leiduvale.
Selle jahipidamise meetodi abil, mida tuntakse napsutamise nime all, uimastab või tapab see koorikloom oma saagi koheselt. Sel põhjusel on see ka oma nime saanud, kuna selle tehnika sarnaneb püstoli omaga.
Visioon
Püstolkrevettidel arvati varem olevat vähe visuaalset võimet või üldse mitte, moodustades seega sümbiootilised suhted teiste kaladega, näiteks kaljukaladega. Seda selleks, et toimida hoiatusmeetodina röövloomade eest.
Hiljutised uuringud on aga näidanud, et sellel krevettil on suurepärane ruuminägemisvõime, mille tagavad tema silmad koos peegeldava katteoptikaga. Samuti on sellel vähem alt kaks fotoretseptorite spektriklassi.
Kuigi oma silmade koostise tõttu ei näe püstolkrevett väga kõrge eraldusvõime ja selgusega pilte, suudab ta näha objektide või teiste loomade liikumist suurel kiirusel, mistõttu väidetakse, et sellel loomal on kõigi veeloomade kiireim nägemine.
Püstoli krevettide dieet ja elupaik
See krevett toitub üldiselt väikestest kaladest, molluskitest, merekarpidest ja muudest vähilaadsetest, keda ta oma tehnikaga kütib. Samamoodi võib ta toituda vetikatest, parasiitidest või koejäänustest.
Neid võib kohata kõigis troopilistes meredes, asustades korallriffe või väikseid auke. Siiani on teada rohkem kui 630 püstolkrevettide liiki ja nende kiskjate hulka kuuluvad suured kalad, kaheksajalad ja muud koorikloomad.
Taasesitus
Erinev alt teistest veeloomaliikidest viljastub püstolkrevett sisemiselt ja toimub neli-viis korda aastas. Emane saab suguküpseks pärast teise suve lõppu või kolmanda eluaasta varakevadet.
Looma areng algab munast, et hiljem kooruda ja areneda keskkonnas. Kuni koorumiseni kannab emane neid kõhul kinni, mida võib olla 2000–4000.
Selle areng vastsest küpseks loomaks koosneb 7 faasist. Esimesed kolm on zoea ja järgmised neli müsise kujul. Püstolikrevetid elavad hinnanguliselt 5–6 aastat.
Uudishimud
Lisaks kõigile eelnimetatud omadustele, mis muudavad Püstolist krevetid ainulaadseks loomaks, on sellel vähil ka teatud aspektid, mis muudavad ta eriliseks.Näiteks võimsus, mida ta oma plõksuga loob, on võimeline purustama nii väikese kreveti jaoks märkimisväärse paksusega kristalle.
Samamoodi tekitab näpitsate sulgemine efekti, mida tuntakse sonoluminestsentsi nime all, mis on ultraheliga allutatud vedelike valguse emissioon – nähtus, mida ei ole tuvastatud mis tahes muu loomaklass. pind. maa.
Lõpuks, kui see krevett moodustab kolooniaid, võib see tekitada nii palju müra, et võib segada allveelaeva sonari tööd ja häirida sidet.