Kindlasti olete täheldanud, kuidas mõnel liigil on palju suurem järglaste arv kui teistel: tuleb lihts alt kärbseid elevantidega võrrelda. Kui olete selle peale kunagi mõelnud, siis ilmselt mõtlesite seda teadmata r/k valikuteooria peale.
See erinevus pole juhuslik. Kui soovite teada, millest see on tingitud, saate hiljem lugeda selle teooria aluseid ja seda, milline seos on liigi paljunemisvõime ja selle suhte vahel keskkonnaga. Ära jäta seda kasutamata.
r ja K, mis need on?
Selle teooria toimimise mõistmiseks peate esm alt teadma selle muutujaid r ja K.Liikide koosmõju nendega määrab ära selle populatsiooni kasvumehhanismi ehk selle, kuidas isendite arv konkreetses ökosüsteemis kasvab ja väheneb. Järgmisena näitame teile andmeid nende kohta:
- r, sigimismäär: see muutuja viitab liigi paljunemisvõimele, st sellele, kui palju järeltulijaid võib sigimistsükli kohta eostada.
- K, keskkonna koormus: keskkonna koormus on muutuja, mis määrab, mitu inimest süsteem suudab enne kokkuvarisemist toetada.
Abstraktselt võivad need tunduda segased terminid, kuid allpool näete, kuidas nad suhtlevad Maa liikidega. Jätkake lugemist, sest me ei tegele väga keeruliste küsimustega, millest aru saada.
Valikuteooria r/k
Liigi ellujäämiseks oma keskkonnas on vajalik, et tema tarbitavad ressursid ja isendite arv oleksid tasakaalus.Kui see kulutab palju ressursse ja isendeid on liiga palju, kukub ökosüsteem kokku, ressurssidest ei piisa ja populatsioon väheneb.
Vastupidi, väheste ressurssidega on liik võimalik ellu jääda, kuid selle populatsioonis peab olema vähem isendeid. Nendel tingimustel suureneb liikidevahelise konkurentsi võimalus, mis vähendab individuaalset elujõulisust.
R/k selektsiooni teooria kohaselt tekitab see 2 paljunemisstiili, mis on evolutsiooni jooksul konfigureeritud bioloogilise tõhususe tagamiseks. Siis on nende kõigi kohta lugedes kõik ülalkirjeldatud teile palju selgem.
Ri strateegid
Nn r-strateegid on saanud selle nimetuse, kuna nende ellujäämine liigina on keskendunud paljunemiskiirusele, st nad hoiavad end ülal suure hulga järglaste eostamisega.
Selleks, et see oleks tasakaalus keskkonna laenguga - K-ga, peab seda harrastavatel liikidel olema rida omadusi. Nende hulgast leiame järgmised:
- Nende sündimus ja suremus on kõrge: nad on liigid, mis paljunevad suure kiirusega ja suure järglaste arvuga, kuid kui nad saavutavad keskkonna maksimaalse koormuse, muutuvad ressursid napiks ja suur hulk isendeid sureb . Seda korratakse tsükliliselt.
- Indiviidide oodatav eluiga on lühike: ökosüsteemi isendite suurt hulka kompenseerib lühike eluiga, et ressurssidel oleks aega taastuda koos arvukuse vähenemisega. Samuti on seetõttu vanemlik hoolitsus tavaliselt napp või puudub üldse.
- Oportunistid, generalistid või pioneerid: üldiselt saavad need liigid ära kasutada peaaegu kõiki keskkonnaressursse, mis aitab ka ökosüsteeme tasakaalustada – näiteks jäätmetest toituvate liikidega.Pioneeriliigid jäävad ellu ka keskkondades, mida koloniseeritakse.
- Tavaliselt on need liigid, mis on võimelised ellu jääma karmis või ebastabiilses keskkonnas: kui keskkond muutub, on liigil ellujäämise mehhanismid, näiteks väiksus või võime toituda peaaegu kõigest.
Selgelt r-strateegilised liigid on prussakad, kuna nad sünnivad ja surevad väga lühikeste tsüklitega, elavad väga vähe, toituvad kõigest ja kui kahtlete nimekirja viimases punktis, peaksite teadma, et nad jäävad ellu tuumakiirguse eest.
Kstrateegilised liigid
Kui r-strateegide liigid keskendusid sellele, et neil oleks palju poegi, et mitte välja surra, siis K-strateegid on vastupidised: liigi ellujäämise aluseks on pikk eluiga ja suur suurus. Et saaksite seda ül altooduga võrrelda, on selle omadused järgmised:
- Madal sündimus ja suremus: paljunemismäär ja järglaste arv on palju stabiilsem, kuna neil liikidel on laiema vahega tsüklites tavaliselt vähem järglasi. Sel viisil kasvab rahvaarv, kuni saavutab ressurssidega tasakaalu ja jääb sellesse punkti.
- Pikk eluiga: need on liigid, mille isendid elavad palju kauem kui r-strateegid. Nii võib vanemlik hoolitsus kesta piisav alt kaua, et järgmine põlvkond saaks ellu jääda.
- Nad kipuvad olema spetsialistid: nad on liigid, mis jäävad ellu ökosüsteemi kindlate ressurssidega, mitte teistega, seega on neil nappuse korral suurem väljasuremisoht.
- Nad elavad stabiilses keskkonnas: nende suur sõltuvus keskkonnast muudab nad haavatavaks suurte ökosüsteemi muutuste suhtes, nagu looduskatastroofid või saagipuudus.
Üks selle strateegia parimaid näiteid on elevandid.Nad on suured ja pika elueaga, kuid neil sünnib vaid üks poeg ja tiinus kestab 22 kuud. Lisaks toituvad nad ainult taimestikust ja nende keskkond, näiteks Aafrika variandi puhul savann, ei muutu palju.
R/k valiku teooria järeldused
Nagu näete, on mõlema strateegia jaoks lihtne näiteid leida. Kõik pole aga must-valge: keskmises spektris leidub liike, näiteks inimesi. Meie liigid on oma madala sündimuse ja pika elueaga suutnud elada ekstreemsetes keskkondades või isegi neid enda huvides muuta.
Ärgu see paneks meid silmist kaotama tasakaalu vajadust: inimliik on juba ammu ületanud keskkonnakoormuse.
Nüüd, rohkem kui kunagi varem, peab meie suurepärane kohanemis- ja ellujäämisvõime keskenduma planeedi säilitamisele, kuna oleme kriitilises punktis, kus mitte ainult meie liigid ei sõltu sellest. Kõnnime koos tasakaalu poole.
