Toitumise muutused on keerulised ja probleem suureneb suurte loomade, näiteks hobuste puhul. Sel põhjusel näidatakse rida näpunäiteid, mida järgida hobuse toitumise muutmisel ja tervislikul viisil.
Hobuse seedesüsteem
Esiteks pidage meeles, et hobuse seedesüsteem on üsna omapärane. Eelkõige paistab silma asjaolu, et neil on väike kõht võrreldes suure arenenud jämesoolega.
Magu on väikese suurusega ja tühjeneb tavaliselt kiiresti. Peensool vastutab süsivesikute, lipiidide ja lämmastikufraktsiooni seedimise eest. Mida kõrgem on kontsentreeritud sööda tase, seda olulisemaks muutub ensümaatiline seedimine. Mis moodustab umbes 30–60% energiast.
Seevastu jämesool on väga mahukas ja hoiab toidujääke 24-48 tundi. Olemasolev mikrobiota kääritab varem seedimata jäänused.
Kui tegemist on treeninghobusega, kulutab tema sooritatav harjutus suure hulga energiat. Seetõttu peavad sellel olema energiavarud. Need koosnevad triglütseriididest rasv- ja lihaskoes ning glükogeenist lihaskoes.
Hobustele kättesaadavad energiavarud võimaldavad neil saada energiat ATP oksüdatsioonist. See on kehas vähe leiduv element, mis vajab kiiret taastumist ja mida saadakse kahel viisil: oksüdatiivne fosforüülimine ja glükolüüs.
Hobuse toitumine
Hobused on mittemäletsejalised taimtoidulised, see tähendab, et nad toituvad söödast või rohust. Neile kättesaadav toit sekkub nende arengusse.
Õige toitumine võimaldab hobusel kasvada, paljuneda ja säilitada head tervist. Nii saate vajalikud toiteelemendid ja vähendate haiguste teket.
Vale toitumine võib aga soodustada hobuste erinevate seedetrakti häirete tekkeks. Nende hulgas on koolikud ja laminiit.
Sööt on hobuse toitmisel hädavajalik. Seda seetõttu, et sööt varustab neid toitainetega väikestes kogustes, täpselt nagu nad saaksid loodusest.
Sõltuv alt hobuse treeningrutiinist on toitumine erinev. Kui teed palju trenni, vajad kvaliteetset sööta, mis varustab Sind vajalike toitainete, vitamiinide ja mineraalainetega.
Tavaliselt sisaldab hobuste dieet treeningul sööta ja teravilja. Söödad on toitaineterikkad ja annavad neile energiat. Hobused, kes ei tee palju trenni, ei vaja kaalu säilitamiseks ja energia saamiseks lisasööta.
Millega pean arvestama, et teha hobuse toitumises tervislik muudatus?
Toitumist ei saa üldistada kõikide hobuste puhul, vaid iga juhtumit tuleb uurida eraldi. See on tingitud erinevate tegurite mõjust, nagu füsioloogiline seisund (tiinus, laktatsioon, kasv jne), looma omadused ja keskkond, kus teda leidub.
Juhised, mida järgida hobuse toitumise järkjärgulisel tervislikul viisil muutmisel, on järgmised:
- Toidu teravilja kujul tuleb kasutusele võtta järk-järgult.
- Organism peab kohanema, seetõttu on soovitatav aklimatiseerumiseks varuda kindel aeg.
- Ka hein peaks aja jooksul järk-järgult muutuma.
- Sama muruga. Muutus peab toimuma järk-järgult.
Põhimõtteliselt peavad kõik muudatused hobuse toitumises olema järkjärgulised. Hobune peab järk-järgult kohanema oma toitumise muutustega.
Neid muudatusi peaks juhinduma hobuste loomaarst. Ainult veterinaararstil on vajalikud teadmised, et loomale üleminek oleks võimalikult lihtne.
Teis alt tuleb arvestada detailidega, nagu näiteks see, et hobustel peab alati olema mageveeallikas. Nii saavad nad end alati jahutada ja niisutada.
Ei tohi unustada, et hobuse füüsiline seisund, jõudlus ja toidu tüüp on tingitud paljudest teguritest. Täpsem alt paistavad silma geneetilised, tervise-, juhtimis- ja toitumistegurid.