Nad saavad kasutada koopaid või koopaid talvel talveunestamiseks või päeval magamiseks. Koobastes elavaid loomi tuntakse ka troglodüütide või koopameestena ning neil on väga erilised harjumused. Tutvuge nendega põhjalikult järgmises artiklis.
Koobastes elavate loomade tüübid ja harjumused
Kuigi selgrootud elavad koobastes sagedamini, võivad seal olla ka imetajad, kalad või roomajad, kes kasutavad koopaid arenemispaigana.
Koobastes elavad loomad võivad veeta kogu oma elu sees (troglobia) või tulla välja olenev alt aasta- või päevaajast (troggloksenos).Lisaks peame eristama liike, kellel on võime ellu jääda nii koopast väljas kui ka sees (troglofiilid).
Miks valite need saidid? Põhimõtteliselt, kuna nad pakuvad neile stabiilseid keskkonnatingimusi – temperatuuri ja niiskust –, kaitsevad nad neid kiskjate eest ning võimaldavad neil probleemideta magada ja puhata. See tähendab, et need on ideaalsed kohad poegade saamiseks või seetõttu, et nende organismid vajavad ellujäämiseks pimedust.
Koobastes elavad loomad on kohandanud oma ainevahetust ja kehasüsteeme nii, et nad suudaksid asustada neid ruume vähese valgusega või ilma valguseta. Mõned on muutnud oma keha värvi, teised on kaotanud nägemise ja leiame ka neid, kes on muutnud oma toitumist.
Näited koopaloomadest
Järgmistel liikidel on eriline omadus koopas või koopas ellu jääda:
1. Pruunkaru
See lihasööja imetaja on pärit Põhja-Ameerikast ja Euraasiast ning asustab peamiselt metsi. See võib elada 30 aastat ja ulatuda kuni kolm meetrit. Pruunkaru karvkatte värvus varieerub hele- ja tumepruuni vahel. Ta vahetab juukseid igal suvel ja tal pole väga hea nägemine, kuigi ta näeb öösel värve.
Kuna ta veedab talve talveunes, valib ta koopad või urud, et magada koopa unega ja kehatemperatuuri muutmata. Ärgates sünnitab ta oma lapsed ja kasvatab neid.
2. Nirk
Sellel Põhja-Ameerikas ja Euraasias elaval imetajal on suurepärane jahiinstinkt ja ta suudab oma kaalust kuni 10 korda suuremat saaki maha võtta. Pika keha ja väikese koonuga, suurte silmade ning lühikeste jäsemete ja sabaga nirk ajab suvel karvu ning elab inimasustusest kaugemal. Eelistab kivikoopaid, kuid eelistab eluasemeks ka puuhunnikuid või mahalangenud puid.
3. Texase pime salamander
See on kahepaikne, kes elab Ameerika Ühendriikides Texase koobastes, kuigi isendeid jääb järjest vähemaks (umbes 100). Selle nahas ei ole pigmente, mis on tundlik veealuse voolu muutuste suhtes; see võib söömata olla kuid ja tal pole silmi. See tuvastab saaklooma liikumise, selle pea on lame ja sellel on lõpused, et veekeskkonnas hingata.
4. Öökull
Seda Aafrikas, Aasias ja Euroopas levinud linnuliiki võib kohata erinevates elupaikades, nagu parasvöötme metsad, tundrad, stepid ja poolkõrbealad. Ta pesitseb koobastes, kivistes paljandites ja vanades röövlindude pesades. See on väga territoriaalne ja elab üksi, välja arvatud kurameerimise aeg. See lendab otse, libiseb ja tema häält on kuulda kahe kilomeetri kaugusel.
5. Skorpion
Skorpione või skorpione on umbes 1400 liiki.Üks selle peamisi omadusi on see, et ta saba lõpeb nõela kujul, millega ta süstib mürki. Lisaks on sellel käed, mis lõpevad pintsettide kujul. Nad elavad kivisel või liivasel maastikul, maa all ja enda tehtud koobastes ning on väga kiired. Nad toituvad peamiselt putukatest.
6. Nahkhiir
Chiroptera on tiibadega platsentaimetajad. Neid koobastes elab peaaegu 110 liiki ja neid leidub kõikjal maailmas (välja arvatud Antarktika). Ta on ainuke lendav imetaja ja täidab mitmeid ökoloogilisi rolle: putukakahjurite tõrjuja, tolmeldaja ja seemnete levitaja.
Enamik nahkhiiri on putuktoidulised ja puuviljatoidulised. Neil on öised harjumused ning nii nende nina kui ka kõrvad võimaldavad neil kiirata ja tugevdada ultraheli, leida toidu asukohta ja määrata ise asukoht. Nad elavad pragudes, kiviseinte lõhedes, puukoortes, aga ka keldrites, keldrites või sildade all.
Põhipildi allikas: Beringi maasilla rahvuskaitseala
