Sinise rõngaga kaheksajalg on nimi, mis vastab neljale peajalgsete klassi kuuluva perekonna Hapalochlaena sugulasliigile. Need olendid paistavad silma oma efektsuse poolest: nende kollasel nahal on siniste ja mustade rõngaste muster. Ent on veel: kuigi selle ohtlikkus ei pruugi väiksuse tõttu tunduda suur, on tõsi see, et selle mürk on üks võimsamaid loomamaailmas. Allpool räägime teile sellest põnevast ja surmavast selgrootust lähem alt.
Perekond Hapalochlaena
Sinise rõngaga kaheksajala liigid on väikesed, kuna nende mõõtmed on sarnased golfipalli omadega. Üldnimetus tuleneb helesinistest rõngastest, mis ilmuvad kaheksajalgade ärevusse.
Huvitav on teada, et puhkeolekus pole neid rõngaid loomal näha. Kui sündmus on stressis, tumenevad mantli pruunid laigud dramaatiliselt ja ilmuvad sillerdavad sinised rõngad. Tavaliselt katavad 50–60 sinist rõngast looma vahevöö selja- ja külgpinda.
Sinirõngaste kaheksajalgseid on teada neli liiki: Hapalochlaena lunulata ehk suurem sinirõngaga kaheksajalg, Hapalochlaena maculosa ehk väiksema sinise rõngaga kaheksajalg, Hapalochlaena fasciata ehk sinise joonega kaheksajalg ja Hapalochlaena lunulatanierstraszi. nier
Kus need värvilised kaheksajalad elavad?
Sinise rõngaga kaheksajalg elab taanduva merevee tõttu tekkinud kivibasseinides, karpide all ja madalas vees. Hapalochlaena maculosa leidub ainult Lõuna-Austraalia parasvöötme vetes, sügavusel 0–50 meetrit. Teisest küljest võib Hapalochlaena lunulatat leida madalates riffides ja loodete basseinides Põhja-Austraaliast Jaapanini, sügavusel 0–20 meetrit.
Liik Hapalochlaena nierstraszi on haruldane, seda kirjeldati 1938. aastal India ookeanis Bengali lahes asuvas üksikus isendis. Hiljem 2013. aastal leiti teine isend. Lõpuks esineb Hapalochlaena fasciata Ida-Austraalia ranniku lähedal Queenslandi osariigist Fraseri saarest kuni Nadgee looduskaitsealani Uus-Lõuna-Walesis.
Sinise rõngaga kaheksajalg riietub tapmiseks
Oluline on märkida, et need kaheksajalad ei ole loomult agressiivsed ja kalduvad üldiselt vältima vastasseisu, muutes oma keha tasaseks ja sulandudes ümbritsevasse. Ähvarduse korral näitavad nad hoiatuseks oma siniseid rõngaid.
Kui oht on vältimatu, väljutavad sinirõngaga kaheksajalad tugevat neuromuskulaarset mürki, mis sisaldab halvatust põhjustavaid tetrodotoksiine. See mürk on surmav ja tugevam kui ükski teadaolev.
Inimohvreid saab päästa, kui teha kiiresti kunstlikku hingamist. Siiski pole teadaolevat vastumürki ja ainus ravi on pidev südamemassaaž ja abihingamine, kuni mürk hajub (tavaliselt 24 tunni jooksul ilma kõrv altoimeteta).
Sümptomite hulka kuuluvad muuhulgas iiveldus, nägemise kaotus ja pimedus, tundekaotus, motoorsete oskuste kaotus ja hingamisseiskus.
Küülikutega tehtud katsed on näidanud, et ühel 25-grammisel sinirõngaga kaheksajalal on piisav alt mürki, et halvata surmav alt 10 täiskasvanud inimest.
Tetrodotoksiin, mürk, mida jagada
Tetrodotoksiini ei leidu mitte ainult sinirõngaste kaheksajalad, vaid ka paljud kalad perekonnast Tetraodontidae, sellest ka nimi tetrodotoksiin. Lisaks leidub seda toksiini ka teistes rühmades, näiteks:
- California vesilikud (perekond Taricha).
- Kesk-Ameerika arlekiinkonnad (perekond Atelopus).
- Mingi meritäht.
- Erinevad teoliigid.
- Krabid sugukonnast Xanthidae.
- Mõned lamedad ja okasnahksed.
Väga huvitav on avastus, et sama toksiin arenes kaitsevahendina välja sellises mitmekesisuses mitteseotud organismides. Hiljem avastati, et paljude nende loomadega seotud bakterite kooslus toodab tegelikult tetrodotoksiine.
Sinise rõngaga kaheksajalad ja nende bakterid: mürgine suhe?
Sinisirõngaste kaheksajalgade süljenäärmetes on teadaolev alt tihedaid toksiine tootvate bakterite kolooniaid. Seega on need olendid loonud sümbiootilise suhte bakteritega, pakkudes neile ideaalseid elutingimusi, kasutades samal ajal toodetud toksiini oma saagi alistamiseks ja oma ülitõhusa kaitse osana.
Teadaolev alt toimib toksiin neuronites olevale valgule, mis on närviimpulsside edastamisel ülioluline. Huvitaval kombel sinirõngastega kaheksajalgu see ei puuduta.
Nagu oleme märganud, peidab see ilus ja graatsiline selgrootu endas märkimisväärset letaalsust. Looduses võib elusolendi välimuse järgi otsustamine viia saatuslike vigadeni.