Lihasööjad loomad kasutavad saagi püüdmiseks oma parimaid omadusi. Mõned neist on kiirus, jõud, öine nägemine, suured lõuad, terav kuulmine ja haistmine, kavalus ja visadus. Kuigi hüäänid on tuntud röövpüüdjatena, on nad tippkiskjad ja nad ei jäta võimalust kasutamata, kui nad näevad varitsemisele vastuvõtlikku ohvrit. Kas sa tead, kuidas hüäänid jahivad?
Need imetajad on tuntud oma oigamiste poolest, mis meenutavad pilkavat naeru. Neil on huvitav viis end varustada ja ellu jääda, kuna keskkond, kus nad elavad, on väga nõudlik ja täis ohte. Järgmistes ridades näitame teile rohkem hüäänide kohta, sealhulgas nende toitumis- ja jahipidamisviise: ärge jätke tähelepanuta ühtegi detaili nende hulljulgete kiskjate kohta.
Millised on hüäänid?
Enne hüäänide jahtimise selgitamist kirjeldame neid. Esialgsete tunnustena olgu märgitud, et tegemist on keskmise suurusega imetajatega (tavaliselt 100–160 sentimeetri pikkused) ja neil on 2 paari jalgu (pikimad eesmised), millel on 4 sõrme ja lühikesed küünised.
Selle karv on hallikas või pruunikas, millelt paistavad silma tumedad laigud või triibud. Mõnel isendil on lühikesed karvad, teistel aga pikad ja rikkalikud.
Nendel imetajatel on suured kõrvad ja väike koon tugevate lõualuudega, milles on teravad hambad. Selle keha lõpeb olenev alt liigist erineva suurusega sabaga. Neil on öised harjumused ja nad elavad karjades, millel on hierarhiline organisatsioon, kuigi leidub üksikuid isendeid. Nad elavad Aafrikas ja Aasias.
Hüüaanide tüübid
Kuigi neil on koertega seotud füüsilised omadused, on hüäänid tegelikult seotud kassidega. Nad kuuluvad Hyaenidae perekonda, mis on pisut mitmekesine rühm, kuna seal on ainult 4 elusliiki. Need on järgmised:
- Täpiline hüään (Crocuta crocuta).
- Pruun hüään (Hyaena brunnea).
- Triibuline hüään (Hyaena hyaena).
- Protelo ehk maahunt (Proteles cristata).
Mida hüäänid söövad?
Hüüenid on lihasööjad ja peavad aktiivset jahti, kuid vajadusel kasutavad nad ära ka ökosüsteemis leiduvat lagunevat raibe. Tänu sellele on neil keskkonnaorgaanilise aine ümbertöötlemisel väga oluline roll.
Saakloomad, mida nad tarbivad, on mitmekesised, sealhulgas gnuud, antiloobid, metssiga, noor sebra, linnud ja maod. Mõned hüäänid võivad oma dieeti täiendada puuviljadega, eriti vähese toiduga aastaaegadel.
Hüääniliik, millel on selle rühma jaoks mõnevõrra kummaline toitumisharjumus, on õhuga hunt ehk protell (P. cristata). See on putuktoiduline loom, kuna tema toitumine põhineb väikestel selgrootutel ja tema hammastes on tema jaoks spetsiaalsed kohandused.
Kuidas hüäänid jahti peavad?
Hüäänide küttimine on päris huvitav, eriti nende kavaluse tõttu. Need imetajad analüüsivad oma ohvreid ja kasutavad kõiki oma meeli, et võitjana välja tulla. Nad on oportunistlikud jahimehed, kes jälgivad hoolik alt oma võimaliku saagikarju, et teha otsus, millist isendit rünnata.
Hüüenidel on mitmeid atribuute, mida nad jahil väga hästi kasutavad: terav nägemine, kuulmine ja haistmine ning tugevad teravate hammastega lõuad, mis annavad neile võimsa ja surmava (luid murda võimelise) hammustuse. Lisaks sellele, et need loomad on julged ja vastupidavad jooksjad, on nad väga tugevad.
Saakloomade püüdmisega seotud aspektid on hästi dokumenteeritud tänu looduskeskkonnas tehtud vaatlustele, eriti täpiliste liikide (C. crocuta) puhul. Siin on mõned faktid nende jahikäitumise kohta.
Kas hüäänid jahivad üksi või karjades?
Kuigi tähnilised hüäänid elavad üsna suurtes rühmades või klannides (kuni 80 liiget), käituvad nad tavaliselt karjades, kus on vähe isendit (2–4). Siiski on hüääne täheldatud ka üksi jahti pidamas, kui on vaja tappa väikest saaki (näiteks jänesed).
Suuremad jahirühmad (umbes 12 hüäänist) on avastatud, kui saak on suur või seal on emad poegadega. Emad kipuvad oma poegi kiiv alt kaitsma, seega on ohvri lõpetamiseks vaja lisatööjõudu.
Kuidas hüäänid jahti peavad, päeval või öösel?
Hüääne iseloomustab see, et nad on öösiti jahti pidavad loomad, kuid see eelistus ei ole seotud vajadusega pimedas peitu pugeda. Pigem on see strateegia, kuidas tulla toime keskkonna temperatuuridega, mis on kõrbe ökosüsteemides väga kõrged, kui päike on parimal moel.
Öised tunnid on jahedamad kui päeval, tagades tagaajamise ajal parema jõudluse. On dokumenteeritud, et hüäänid jahivad aasta külmematel kuudel päevasel ajal.
Kuidas on saagivalik?
Hüüäänid suunduvad potentsiaalsete saakloomakarjade poole (üksteisest kaugel), kiirendavad nende tempot ja peatuvad läheduses. See tegevus tekitab loomades nihkumise, mille abil nad saavad jälgida ja leida mõne nõrkusega isendit. Kui nad seda ei tee, kaotavad nad huvi selle grupi vastu ja otsivad teise paki.
See strateegia suurendab eduvõimalusi ja tagab, et jahti investeeritud energia ei lähe raisku.
Kuidas tagakiusamisega läheb?
Oma saaklooma tuvastamisel jälitavad hüäänid aktiivselt allatuult ja on visad. Saagi seire võib toimuda olenev alt loomast endast lühemat või pikemat perioodi, sest kui ta on suurem, siis on vaja suuremat pingutust ja jahiaeg võib pikeneda.
Käitumine saagi tabamisel
Kui ohver on kinni püütud, ümbritsevad hüäänid ta ümber ja rebivad tükkideks, alustades siseelunditest (nendele meeldib ka jalgu eraldada). Teisest küljest, kui tegemist on väiksema saagiga, saab nad ühe hammustusega alla neelata. Suurte loomade söömisel saabub rohkem isendeid, kas samast klannist või mõnest teisest ümbritsevast.
Kokkuvõtteks võib öelda, kuidas hüäänid jahivad huvitavaid strateegiaid, mis on võimaldanud neil edu saavutada. Olenemata sellest, kas nad peavad jahti üksi või karjades, päeval või öösel, kasutavad need imetajad oma intelligentsust õigete otsuste tegemiseks. Lisaks on neil kõrgelt arenenud meeled, tugevad lõuad ja kiired jalad, mis muudavad nad kindlasti hirmutavaks kiskjateks.
