Kiivrikurass ehk kiiverkurass on linnuliik seltsist Galliformes perekonnast Cracidae. Selle teaduslik nimi on Pauxi pauxi ja see elab eranditult Colombias ja Venezuelas.
Kiivriga kurassi omadused
Suur kiivriga Kurassow on suur lind, mille pikkus on 85–96 sentimeetrit. Seda iseloomustab kondine peas kõrgendatud kiiver, mis on hallikassinise värvi viigimarja või silindrikujuline kiiver. See kondine kiiver on umbes kolm tolli pikk.
Peal ja kaelal on sametmustad suled, ülejäänud ülaosa ja küljed varieeruvad tumedast läikivmustani rohekate või siniste peegeldustega.Tema kõht on valge, nagu sabaots. Neil on pruunid iirised, tumepunane nokk ja tuhmid karmiinpunased jalad.
Kiivriga kurassi levik ja elupaik
Harikurassi elupaik on piiratud Colombia ja Venezuelaga. Colombias elab ta Santanderist edelas ja Boyacá põhjaosas ning alamliik Sierra de Perijás.
Venezuelas asustab see Sierra de Perijá lõunas kuni Tucuco jõeni, Zulia osariigis. Teda leidub ka lõunaosas Táchiras põhja pool läbi Andide Méridast, Larast, Yaracuyst ja idas kuni Falcón, Cordillera de la Costa Araguas, Carabobo, Distrito Capital, Vargas ja Miranda.
Elab tihedas pilvemetsas ja mägisel maastikul, mille kõrgus ulatub 500 kuni 2000 meetrini üle merepinna. Kõige sagedamini on seda näha aga pilvemetsades vahemikus 1000–1500 meetrit.
Kiivriga kurassi käitumine ja paljunemine
Need on maapealsed, ööpäevased ja puud. Lisaks lendavad nad vähe ja teevad seda siis, kui tunnevad, et kiskja on neid nurka surunud. Nad on territoriaalsed, elavad isaste, emaste ja tibude pererühmades. Nende söötmisajad toimuvad peamiselt varahommikul ja hilisel pärastlõunal.
Sigimishooajal kostab isane vatsakelt nagu vana puu kriuksumine. Äratuskõne on pehme, korduv “tzsuk”. Ta kakib ka.
Sigimishooaeg hõlmab kuud jaanuarist juulini ja nad sigivad kord aastas. Pesa ehitamise koha valib emane ja tavaliselt leidub neid viinapuudega suurte puude harudes ja okstes; need on tugev alt kaetud. Tavaliselt tehakse pesad nelja kuni kuue meetri kõrgusele.Emasloomal kulub okste ja kuivade pulkadega pesa ehitamiseks neli kuni kuus päeva.
Muna – maksimaalselt kahte – inkubeerib ainult emane 34–36 päeva jooksul. Munad on 12 sentimeetrit pikad ja 6 sentimeetrit laiad ning väga kõva ja kareda koorega. Isaslind ei lähene pesale enne, kui saabub tibude sünd. Tibude eest hoolitsemine toimub isase ja emase vahel.
Kiivriga kurassi konserveerimine
Valimatu küttimine ja elupaikade kadu on kiivriga kurassi peamised ohud. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on oma ohustatud liikide punases raamatus liigitanud selle liigi ohustatud liikide hulka, kuna sellel on lähitulevikus suur väljasuremisoht.
See sisaldub ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) III lisas, kuid ainult Colombias.Nii Venezuelas kui ka Colombias on kurassow mõlema riigi punases raamatus ohustatud.
Tema populatsiooni olukord kogu levialal – Colombias ja Venezuelas – on madal, asustustihedus on alla ühe paari iga 20–40 hektari kohta, mis võrdub 5–10 isendiga ruutmeetri kohta kilomeetrit. Selle maailma populatsioon on hinnanguliselt alla 2500 täiskasvanud isendi.