Alpide fauna

Lang L: none (table-of-contents)

Euroopa pikimas mäestikusüsteemis, mis hõlmab kaheksat riiki, elab mitut liiki looma. Alpide fauna on suutnud ebasoodsa kliima ja kõrgustega hämmastav alt kohaneda. Lisateavet tema kohta leiate sellest artiklist.

Milline on Alpide fauna?

See 1200 kilomeetri pikkune mäeahelik jaguneb kolmeks sektoriks (lääne-, kesk- ja idaosa) ning on koduks imetajatele, lindudele, roomajatele ja kahepaiksetele. Alpide faunat esindavad järgmised liigid:

1. Salamander

See kahepaikne elab Euroopa mägedes ja metsades Alpides, ta on umbes 15 sentimeetrit pikk ja on üleni läikivmust, kuigi mõnel alamliigil võivad tal olla kollased laigud või alad.

Alpi salamandril – foto, mis seda artiklit avab – on öised harjumused ja ta läheb pärast vihmaseid päevi välja toitu otsima – vastseid, putukaid, usse ja molluskeid. Kui on väga külm, jääb ta kivide või metsatüvede vahele talveunne. Emasloomal on üks pikimaid tiinusi looduses: kaks kuni kolm aastat.

2. Metskits

See on loom, keda me kõigepe alt seostame alpimäega. Metskits või metskits on selle mäestiku endeemiline ja tänu tugevatele jalgadele suudab ta kivide vahel ronida. Päevaste harjumuste kohaselt toituvad nad hommikuti rohust ja ürtidest, kuna nad kasutavad joomiseks ära taimestiku kaste.

Isasloomad on emastest suuremad ja kuigi mõlemal sugupoolel on sarved, on isasloomad pikemad; nendega võitlevad nad paaritumishooajal teiste sugulastega.Kitse kasukas muudab värvi olenev alt aastaajast: suvel on see järjest heledam.

3. Aktsent

See pääsulind on veel üks Alpide fauna tüüpilisi esindajaid: ta elab kõrgete mägede kivistel nõlvadel ja niitudel. Talvel langeb ta madalamatele kõrgustele, kus ta suhtleb ja on inimestega üsna usaldav.

Alpide aktsent on väikese suurusega, jässaka kehaga, väikese kollaka nokaga, pruunide, halli ja musta varjundiga tumedate tiibadega ning ühe- või kahetoonilise rinnaga. Pesa ehitab ta kivide vahele heintaimedega, igal hooajal muneb kuni viis muna ning toitub maapinnal nokitsedes putukatest, seemnetest, ämblikulaadsetest ja marjadest.

4. Seemisnahk

Tuntud ka kui seemisnahk, seemisnahk või seemisnahk, on seemisnahk, mis on iseloomulik mitmele Euroopa mäeahelikule: lisaks Alpidele leidub teda Karpaatides, Püreneedes, Kaukaasias, Kantaabria mäeahelikus. ning teatavad Slovakkia, Balkani ja Türgi mägipiirkonnad.

Selle imetaja pikkus on umbes 130 sentimeetrit ja kaal umbes 30 kilo; isased on emastest suuremad, samuti on nende sarved suuremad ja rohkem tahapoole kumerad. Karvkate varieerub vastav alt aastaajale: suvel punakaspruun ja talvel tumepruun.

Sigineb oktoobrist novembrini, tiinus kestab umbes 20 nädalat ja igal sünnitusel sünnib üks vasikas. Seemisnaha eluiga on looduses 20 aastat ning tema peamised kiskjad on karud, hundid, ilvesed ja inimesed.

5. Asp Viper

See mürgine rästik – kelle hammustus on väga valus ja võib mõnikord lõppeda surmaga – ulatub vähem alt 60 sentimeetri pikkuseks ja erinev alt teistest madudest on isane emasest pikem. Neil on lühike saba, kolmnurkne pea, kollased, kuldsed või hallid soomused ning siksak-kujulised rohelised või mustad laigud.

Ta valib tavaliselt mägised alad või künkad, kus ta saab iga päev palju päikest, eriti talvel. Teda võib kohata ka soode, niitude või metsade vahel, kus ta peidab end taimestiku vahele. Seal on viis alamliiki, millest kolm on alpikannilised.

Te aitate arengu ala, jagades leht oma sõpradega

wave wave wave wave wave