Et on lapsi, kes kardavad loomi, ei tohiks võtta tühiasi või jama. Lastel on lapsepõlvest peale sageli tekkinud hirm ümbritseva keskkonna ees, näiteks valju müra, hirm loomade ees või hirm eraldatuse ees.
Need hirmud põhjustavad lastes ärevust, millega tuleb õigesti toime tulla, et vältida teiste, nii füüsiliste kui ka psühholoogiliste patoloogiate teket. Ühiskonnas, kus me elame, puutub laps pidev alt kokku loomadega. Linnades võib lisaks eestkostjatega jalutavatele koertele olla metsikuid kasse või linde.Sel põhjusel puutub laps alati kokku konfliktiga.
Imitatsioon, põhiõppevorm
Linnud ja imetajad, sealhulgas inimesed, õpivad jäljendamise teel. Murelikud vanemad, kes ei talu pettumust ega hirmu hästi, annavad selle edasi oma lastele.
Isegi kui meile ei meeldi loomad või tunneme nende ees teatud hirmu, ei tohiks me seda lastele näidata. Nad peavad nägema meid loomade juuresolekul turvaliselt ja rahulikuna, et nad näevad, et me ignoreerime neid ja midagi ei juhtu. Nad saavad aru, et me ei pea suhtlema inimeste või loomadega, keda me ei taha.
Ei šokiteraapiale lastele, kes kardavad loomi!
Kui laps kardab loomi, ei saa me teda sundida ühe juuresolekul olema, veel vähem lähed alt. Peame austama eelkõige last. Olles palju tegelenud hirmu ja ärevusega loomade ees, saame ehk olla ühele lähedal, ilma sellele tähelepanu pööramata ja last ignoreerides.
Seetõttu, kui tahame, et meie lapsel koertega mugav oleks, siis kui me tahame, et meie lapsel oleks koertega mugav olla, peame valima rahuliku koera, mis loomulikult ei kavatse lapsele läheneda ja tema isiklikku ruumi tungida.
Praegu ei ole soovitatav kutsikaid valida loomade hulgast, kuna nad kipuvad olema närvilisemad ja kuigi me võime neid näha väikeste ja imearmsatena, ei näe laps seda nii.
Lisateave loomade käitumise kohta
Enne loomadega kokku puutumist on parem neid tunda. Laps ei saa aru, mis on loom, et nad ei ole olendid, kes hakkavad meile haiget tegema lihts alt sellepärast, et neil on oma tunded ja põhjused ühel või teisel viisil tegutsemiseks. Seetõttu on huvitav koos lastega läbi viia tegevusi, mille eesmärk on tundma õppida loomamaailma:
- Vaadake loomadokumentaalfilme.
- Joonista ja meisterda loomade nahka imiteerivate kangastega, näiteks puuvill või samet.
- Loe erinevate loomade kohta, et saada teada, kuidas nad käituvad ja kuidas me peaksime nendega käituma.
Ära kunagi naeruväärista hirme
Kui täiskasvanud inimene, kellel on arenenud arutluskäik ja nõeltekartus, läheb arsti juurde verd võtma, ükskõik kui palju ta seletaks, et ohtu pole ja valus ei ole, võib täiskasvanu ikkagi minestada.
Sellega peame mõistma, et hirmud on olulised, kui lapsikud nad ka ei tunduks. Me ei saa kunagi lapsele öelda, et tema hirm on jama, sest tema jaoks see pole nii.
Professionaalne tugi lastele, kes kardavad loomi
Lõpuks, me ei tohi kunagi kõndida foobiate teed üksi. Kõiki neid näpunäiteid peab jälgima professionaal, kes on parim inimene, kes aitab loomakartvaid lapsi.
Hirmude alahindamine on viga. Nende taga on mõnikord peidus muid lahendamata probleeme, mis võivad tulevikus põhjustada psühhopaatiaid, häireid või häireid.
Elame loomadest ümbritsetuna. Nendelt õpime ja õpime ka edaspidi lõpmatu hulga asju. Peame aitama lastel neist hirmudest üle saada, et nad saaksid samaväärselt nautida loomade seltskonda.