Kodulindude täidega nakatumine on omanike üks suuremaid murekohti. Kuid korraliku hügieeni ja ennetava meditsiiniga on võimalik nende parasiitide ilmumist kergesti vältida.
Millised on peamised täidetüübid kodulindudel?
Täid on tiibadeta putukad, mis toimivad ektoparasiitidena, mõjutades peaaegu kõiki linnu- ja imetajaliike. Tänu paljunemislihtsusele ja suurele nakkavusele võib neid pidada kahjuriks ja põhjustada erinevaid zoonoose.
Teadus tunneb juba ära ja kataloogib enam kui 40 linnutäide liiki. Nad kõik kuuluvad samasse perekonda: malofaagide perekonda. Ja enamikku peetakse kosmopoliitseteks, kuna nad on levinud üle kogu planeedi.
Need võivad mõjutada igas suuruses ja vanuses kodu- ja metslinde. Lisaks on nakatunud lindude kehal sageli rohkem kui üks täiliik.
Järgmiseks teeme kokkuvõtte 6 kõige sagedamini esinevat täideliiki lindudel:
1. "Peatäi" (Cuclotogaster heterographa)
See liik on umbes 2,5 mm pikk ja parasiteerib peamiselt lindude pea- ja kaelapiirkonnas. See mõjutab peamiselt noorlinde ja kalkuneid.
Vastupidiselt sellele, mida enamik inimesi arvab, ei ime see täi linnu verd. Tegelikkuses toituvad nad oma naha ja sulestiku väikestest jääkidest. Sel põhjusel eelistavad nad asuda sulgede põhjas.
Infestatsiooni tuleb kohe ravida, et vältida tõsiseid kahjustusi looma tervisele.
2. "Ihutäi" (Eomenacanthus stramineus)
See liik mõjutab kõige sagedamini eri liiki kodulinde. Tavaliselt on see looma tervisele väga kahjulik, eriti esimestel elukuudel.
Selle suurus on 2,5–3,5 mm, olles üks tugevamaid liike. See võis toituda linnu verest või naha ja sulgede jääkidest.
See sarnaneb kirbudega. Nad eelistavad viibida piirkondades, kus sulgede kontsentratsioon on väiksem, näiteks kloaagi ümbruses. Kuid nakatumise edenedes võivad nad parasiteerida kogu linnu kehas, põhjustades tõsiseid vigastusi.
3. “Tiibtäi” (Lipeurus caponis)
Sellel keskmise suurusega liigil (2,0–2,5 mm) on erinevates toonides hall keha. See parasiteerib valdav alt linnu tiibadel, aga ööbib ka peas ja sabas.
Seda nimetatakse rahvasuus kitkumiseks, kuna ta toitub ahnelt sulgede tükkidest. Haigestunud linnu sulestik väheneb kiiresti ja tiibadel tekivad haavad.
4. “Tuvitäi” (Columbicola columbae)
Need täid parasiteerivad kõige sagedamini tuvidel, kuid võivad mõjutada ka teisi kodulinnuliike. Selle keskmine suurus on 2,5–2,8 mm ja tema toit koosneb naha- ja sulgedest.
Ta jääb tavaliselt eelistatav alt linnutiibade siseküljele, kuhu ta ka muneb.
5. "Kanjontäi" (Menopon gallinae)
See liik on väike ja harva üle 2,0 mm pikk. Küll aga võib see kodu- ja metslindude sulestikule ja tervisele tõsiselt kahjustada.
Toitub sageli nahajäätmetest, kuid võib tekkinud haavadest verd imeda. Tavaliselt jääb see lindude rinnale, torsole või õlgadele.
Punased täid: üha murettekitavam oht kodulindudele
Punased täid võivad kergesti parasiteerida kodulindudel, põhjustades nende nahale ja sulestikule tõsiseid kahjustusi.
Need ektoparasiidid põhjustavad tavaliselt tugevat sügelust, mistõttu lind hakkab püsiv alt kratsima. Teine levinud sümptom nakkuse edenedes on elujõu kaotus, mis põhjustab letargilist või depressiivset seisundit.
Papagoide ja teiste kodulindude punaste täide ja lestade ennetamiseks on spetsiaalsed tooted. Parim ennetusmeetod on nende vahendite perioodiline pihustamine linnu kehale, lisaks puuri, tarvikute ja kogu kodu korralik desinfitseerimine.
Täid lindudel: sügeliste tekke oht
Lestade ja täidega nakatumine lindudel võib põhjustada nahaallergiate ja sügeliste teket.
Sõhk on väga nakkav haigus, mida tuleb lindude tervise säilitamiseks kiiresti ravida. Seetõttu on oma linnul sümptomite äratundmisel hädavajalik pöörduda kohe loomaarsti poole.
Selle peamine sümptom on valgete kärnade või tüükade moodustumine silmadele, ninasõõrmetele ja jalgadele.
Ravi koosneb üldiselt väävlipõhiste salvide pealekandmisest. Eesmärk on võidelda põletikuga ja soodustada epiteelirakkude taastumist.
Parim ennetus täide vastu kodulindudel on korralikult hoolitseda kodu ja looma hügieeni eest. See hõlmab iga liigi perioodilist ussitõrjet ja vaktsineerimist.