See, et loomad toovad meile heaolu, õnne ja tervist, teavad kõik, kes nendega koos elavad. Selle fakti tõestamisest sõltub aga sageli ka mitteinimeste heaolu, nii et teaduslikest uuringutest sellel teemal puudust ei tule.
Koeraga magamine vähendab ärevust. Oma nümfiga tantsimine pakub sama õnne kui pidu. Lehma kaisutamine on päeva parim hetk. Kas olete kunagi mõelnud, miks? Noh, siit leiate teaduslikud vastused millelegi, millest me kõik sisimas teame, et on võimalik teiste liikidega sõbruneda. Lähme sellega.
Inimesed, kes armastavad loomi: biofiilia
See, et meie, inimesed, tunneme armastust looduse vastu, pole midagi uut. Esimene, kes kasutas mõistet biofiilia, oli kuulus sotsiaalpsühholoog Erich Fromm, kes määratles selle kui "kirge kõige elava vastu" . See tendents ei olnud inimese loogika tulemus, vaid osa indiviidi kaasasündinud isiksusest.
Ja asi on selles, et hoolimata sellest, et elame meie asf altkatedraalides, on side meid ümbritseva keskkonnaga midagi, mis pole kadunud. See on osa meie ellujäämistundest, loodusega ühenduse loomisest ja selle rahu leidmisest, mida me ei teadnud, et vajame.
Täpselt sama asi juhtub loomadega, kui usume, et liigibarjäär muudab mõistmise võimatuks, leiame oma koera pilgu või roti, kes meie sõrme hooldab. Sel hetkel tekib ühendus ja koos sellega ka õnn.
Loomadega tegelemise mõju tervisele
Ainulaadse tervise kontseptsioonist on räägitud juba pikka aega, kus vaimne ja füüsiline on kaasatud samasse heaoluprogrammi nii inimeste kui ka ülejäänud loomade jaoks. Selles mõttes on vaieldamatu, et suhe kellegi teise liigi esindajaga toob kasu mõlemale.
Hea näide sellest on koeraga koos elavate inimeste südame-veresoonkonna tervise paranemine, kuna nad on vähem istuvad. Seega registreeritakse madalam vererõhk, madalam kolesterool ja madalamad triglütseriidid. See on omakorda seotud psühhosotsiaalse keskkonnaga, kus reaktsioonid stressile on nõrgenenud ja tuju paraneb.
Loomade paitamine vähendab stressi
Ei ole uus, just nimelt uuring, mis näitas, et afektiivse sidemega loomade paitamine vähendab ärevust. Kuigi leiti, et kõige karvasemad ja imearmsamad liigid (kassid, küülikud jne) avaldasid enim mõju, on tõsi, et seda piirangut ei nähtud inimestel, kes armastasid kõiki loomi võrdselt.
Loomad ja vastutustunde arendamine
See, et loomad toovad meile heaolu, on midagi, mida demonstreeritakse mitmel viisil. Kuid need aitavad ka teise isikliku omaduse, vastutustundega. Kuigi selle üle on vaidlusi, on ekspertide sõnul lastele looma eest hoolitsemise õpetamine hea harjutus, et tekitada neis vastutustunnet.
On ütlematagi selge, et vanemlik järelevalve peab olema pidev ja nemad vastutavad lõpuks looma heaolu eest.
Loomad tagavad meile heaolu neurodivergentsi ja krooniliste haiguste korral
Väga oluline on ka psühhosotsiaalne tugi kriitilistel eluhetkedel. Need hetked on eriti rasked teatud ühiskonnarühmadele, näiteks neurodivergentidele ja krooniliste haigustega inimestele. Selles mõttes on positiivseid tulemusi olnud ka loomadega suhtlemisel:
- Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD): vanemad teatasid, et nende ADHD-ga laste sotsiaalsed oskused, prosotsiaalne käitumine ja probleemne käitumine on paranenud, kes said koera abi.
- Autismispektri häire (ASD): on näidatud, et loomad toimivad sotsiaalse puhvrina ASD-ga lastele, kes kogevad sageli oma eakaaslastega suhtlemisel suurt sotsiaalset stressi.
- I tüüpi suhkurtõbi: teises uuringus leiti, et lemmiklooma (antud juhul kala) eest hoolitsemine parandas uuringus osalenud teismeliste veresuhkru kontrolli. Looma struktureeritud hooldus andis neile vihjeid nende enda eest hoolitsemiseks.
Loomad ja empaatia
Ja kuna see ei saa olla vähem, ei saaks empaatia arendamine puududa ruumis, mis tagab, et loomad toovad meile heaolu, õnne ja tervist.Selles mõttes on protsess mõnevõrra ringikujuline. Empaatia mitteinimeste vastu tekitab nende vastu huvi ja nendega suhtlemine arendab empaatiat veelgi.
Tegelikult näitavad uuringud, et loomade varjupaigad pakuvad inimestele võimalusi luua lähedasi suhteid üksikute mitteinimestega. See suhtlus on oluline samm empaatilise mõtlemise edendamisel.
See empaatia on keskkonnasõbraliku käitumise sisemine motivaator, aga ka lõpuks levib see kõikidesse teistesse elusolenditesse. Kes on loomale silma vaadanud, ei taha enam kunagi kahjustada taime, teist inimest või planeeti, kus ta elab. Kinnitame kahtlemata, et loomad toovad meile heaolu, õnne ja tervist, aga ka soovi, et nemadki naudiksid oma elu.