Austraalia puukonn on üks suurimaid sellel mandril. See kahepaikne on nii kuulekas, et teda leidub sageli majades, kuhu ta siseneb omal jõul või lemmikloomana.
Austraalia puukonna omadused
Austraalia puukonn on anura kahepaikne: see tähendab, et erinev alt teistest kahepaiksetest, näiteks salamandritest, pole tal saba. Ta elab niiskes keskkonnas ja tema värvus varieerub vastav alt keskkonna niiskusele: see varieerub pruunist kuni intensiivse roheliseni.
See konn elab Austraalias ning on sisse toodud Aasia ja USA teatud piirkondadesse.See on oma looduslikus elupaigas suurim konn, kuna selle pikkus võib ulatuda 10 sentimeetrini. Tavaliselt on nad rohelist värvi ja nende seljal võivad olla väikesed heledad laigud. Kõht ja säärte sisekülg on valged.
Austraalia puukonna jalad on erilised: iga sõrme otsas on padi, mis võimaldab tal puude otsas või seintel ronides kinni hoida. Nende võime pindadele nakkuda on selline, et nad suudavad isegi läbi aknaklaaside ronida.
Nagu paljudel teistel kahepaiksetel, on sellel konnal öised harjumused: nad puhkavad päeval ja hakkavad aktiivseks muutuma õhtu saabudes. Päeval otsivad nad pimedaid ja niiskeid magamiskohti ning kui keskkond on jahedam, hakkavad nad laulma ja tulevad oma urgudest välja jahti pidama.
Austraalia puukonna dieet
Austraalia puukonn toitub peamiselt putukatest ja ämblikest, kuid vajadusel võib ta otsida ka muud väikest saaklooma, näiteks teisi konni. Talle meeldib jahe ja niiske keskkond, kuhu on koondunud sääsed ja muud putukad.
Väikese saagi küttimiseks viskab ta keele, kuhu ta vahele jääb. Kui saak on aga liiga suur, viiakse see otse suhu. Kuna nende hambad ei ole sellisel viisil söömiseks ette valmistatud, saavad nad esijalgade abil toitu enne allaneelamist reguleerida.
Tavaline on neid konni leida majade akendest, veepaakidest ja vihmaveetorudest. Neile meeldib niiske keskkond ja mitu meetrit maapinnast kõrgemal on tavaliselt vähem kuum, mistõttu kipuvad nad kogunema maja kõrgetesse kohtadesse.
Austraalia puukonna elupaik
Algselt hõlmas Austraalia puukonna looduslik elupaik peaaegu kogu saare põhja- ja idaosa, kuigi sellest ajast on teda asustatud ka teistele territooriumidele. Tänapäeval võib teda kohata rohkemates kohtades: Austraaliast põhja pool asuvatel saartel ja USA-s, kus teda on lemmikloomana peetud.
Looduses elavad nad puude otsas, mis ümbritsevad väga niiskeid kohti, nagu järved või jõed. Neid on nähtud elamas ka soodes või puudeta rohumaadel, kuid veeökosüsteemide lähedal. Nad on kuulekad loomad, kes ei karda inimest: nad elavad ka purskkaevudes ja tiikides linnastumise lähedal.
Oma ilu ja kuulekuse tõttu on neist saanud eksootilised lemmikloomad nii Austraalias kui ka väljaspool. Vangistuses võivad nad elada 16 aastat, mis on kahepaikse kohta väga kõrge näitaja. Sellel on suur toit, nii et seda on lihtne toita ja see nõuab vähe hoolt.
Austraalia puukonnakaitse
Austraalia puukonn on loetletud ohustatud liigina. Erinev alt paljudest teistest nimekirjas olevatest loomadest ei ohusta teda elupaikade hävimine ja tal on vähe kiskjaid: teda võivad küttida vaid mõned maod ja kotkad.
Neid konni ohustab seen: nende nahk peab alati olema niiske, nii et nad on haigustele altid. See konn on võimeline eritama antiseptilisi ühendeid, mis neid hävitavad, kuid seene ei suuda seda teha.
See haigus on selgelt vähendanud selle ja teiste kahepaiksete populatsiooni Austraalias, kuigi ravi juba otsitakse. Selle liigi pärast kohe muret pole, küll aga teiste sarnaste lühema elueaga kahepaiksete liikide pärast.
Austraalia puukonnal on armas, koomiksilik välimus: ta on lihav, sügavroheline ja tema jalgadel on kleepuvad padjad. Nad on kuulekad loomad, kes võivad putukaid ja ämblikke toiduks otsides majadesse hiilida ning sageli leidub neid veepaakidest või purskkaevudest.
