Pingviine on rohkem kui 10 liiki ja fotodel näeme neid alati lumega ümbritsetuna, seega mõtleme: kas nad on kõik ühes kohas või on nad laiali erinevates külmades kohtades? Me ütleme teile, kus erinevad pingviiniliigid elavad, ja anname teile teada, et mitte kõik neist ei ela lumega kohtades.
Pingviiniliik: ühised omadused
Pingviinid on mereline lennuvõimetute lindude perekond. See tähendab, et nad elavad rannikul ja veedavad osa oma elust meres, kuigi pesitsevad kuival maal. Nad ei kasuta lendamiseks oma tiibu: nad aitavad neil kiiremini ujuda.
Bioloogid on loendanud 17 erinevat pingviiniliiki ning nende isendite suurus, kaal ja värvus on igast konkreetsest liigist olenev alt väga erinev. Suurim on keiserpingviin, mis on kolm jalga pikk ja kaalub peaaegu 35 kilogrammi, samas kui väikseim on sinine pingviin, mis kasvab täiskasvanuna kõigest kolme kilogrammini.
Samas on kõigil neil loomadel sama toitumine: nad on lihasööjad kalalinnud. Saagi suurus oleneb muidugi ka pingviini suurusest, kes ta püüdma peab, aga üldiselt söövad nad kala, kalmaari ja krevette.
Pingviinide elupaik
Pingviinid elavad täielikult lõunapoolkeral, kuigi mitte kõik neist ei ela Antarktikas ega lumistel aladel. Loomulikult asub enamik pingviinide kolooniaid meie planeedi lõunapoolseima mandri ümber.
Antarktika kohal võib neid loomi kohata ka Lõuna-Austraalia, Sufráfica ja Peruu, Tšiili ja Argentina rannikul. Muidugi on subantarktika saartel ka pingviine. Väljaspool pesitsusaega levivad nad mõnikord põhja poole, kuid järgivad alati külma hoovust.
Adélie pingviin elab ainult Antarktikas ja lahkub selle kald alt harva. Samas piirkonnas elab ka keiser. Kuningpingviin võib aga laiendada oma levila lõunasse kuni Austraalia ja Uus-Meremaani.
Humboldti pingviin ei ela Antarktika piirkonnas, kuna see ulatub Tšiili ja Peruu Vaikse ookeani rannikule. See on vähem külm tsoon kui teistel liikidel ja elab seetõttu kividel, mitte lumel.
Ainsaks erandiks nendes piirkondades nii kaugel lõunas on Galapagose pingviinid, kes elavad Ecuadorile kuuluvatel saartel. Need asuvad aga samamoodi nagu ülejäänud liigid lõunapoolkeral, isegi kui see on mõne kilomeetri kaugusel.
Nende toitumine sõltub merest
Pingviinid on väga head sukeldujad ja liigina evolutsioonis on nad loobunud oma võimest lennata vee all suure kiiruse ja täpsuse saavutamise kasuks: nende tiibadest on saanud lestad, mis aitavad neil end edasi liikuda. Nende jalad on teistest lindudest kaugemal taga, mis muudab nad maismaal kohmakaks, kuid nad on parimad roolid, millele nad võivad loota.
Nüüd teame, kus pingviinid elavad: lõunapoolkeral. Kui aga küsida nende konkreetse elupaiga kohta, peame arvestama, et nad veedavad suurema osa oma päevast vees. On ka liike, kes võivad mandrile naasmata minna nädalaid.
Pingviinid kogunevad kolooniatesse, et kaitsta end väliste ohtude eest. Kolooniaid on väga erineva suurusega: mõned koosnevad vaid sadadest paaridest, samas kui teistel, nagu hiljuti Ohtlike saarte avastamisel, on üle miljoni liikme.
Pingviinid tulevad paarikaupa kogu eluks ja pesitsusajal käivad nad kordamööda kalal: üks paari kahest liikmest jääb pesa valvama, mune hauduma või poegi kaitsma, teine aga otsi toitu.
Pesa ehitavad liigid, kuna mitte kõik seda ei tee, paigutavad nad rannikust kaugele, vaid kuivale maale. Mõned ehitavad neid järsule maastikule, teised tasasele pinnale: see oleneb maastiku pakutavatest võimalustest, kuid eemal potentsiaalsetest kiskjatest.
Pingviinid on ainulaadne merelindude perekond. Selle elupaik on piiratud lõunapoolkeraga, nii et kui soovite pingviinivaatlusturismi teha, peate tõenäoliselt reisima Antarktika lähedal asuvatesse piirkondadesse. Ärge unustage metsloomi ja keskkonda austada, et neid mitte ohtu seada.