Bonobo (Pan paniscus), mida nimetatakse ka kääbusšimpansiks, on ohustatud suur ahv. Seda liiki ohustab elupaikade hävimine ning inimpopulatsiooni kasv ja liikumine, kuigi kaubanduslik salaküttimine on kõige olulisem oht.
Bonobo on üks kahest liigist, mis moodustavad perekonda Pan; teine on šimpans. Koos hariliku šimpansiga on bonobo inimesele lähim sugulane. Tegelikult jagavad nad rohkem kui 98% meie DNA-st.
Bonobo elab Kongo basseinis Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis on väärt koondamist, Kesk-Aafrikas. See on kõigesööja liik, kes elab primaarsetes ja sekundaarsetes metsades.
Vastupidiselt konkureerivale, meeste domineeritud šimpansikultuurile on bonobo ühiskond rahumeelne, matriarhaalne ja egalitaarsem. Seks ületab paljunemise, nagu ka inimühiskonnas, ning aitab edendada koosolemist, vähendada pingeid ja jagada naudingut.
Bonobod on ka inimahvidest kõige häälekamad, kasutades üksikasjaliku teabe edastamiseks keerulisi häälitsuste mustreid. Tänu oma hoolivale ja kaastundlikule ühiskonnale on bonobod võimas rahu ja koostöö sümbol.
Bonobo käitumine ja sotsiaalne struktuur
Bonobos on oma sotsiaalsetes ja seksuaalsuhetes kuulekate ja diplomaatiliste maine. Nende üldiselt rahumeelne ja koostööaldis ühiskond on tingitud väga keerulise sotsiaalse süsteemi arengust.
Bonobo kogukonnad on rahumeelsed ja egalitaarsed.Bonobosid peetakse matriarhaalseks ühiskonnaks, mis tähendab, et naistel on kõrgem sotsiaalne staatus kui meestel ja sotsiaalsed suhtlused on naistekesksed ja naiste domineerimine. Naistel on omavahel tugevad sotsiaalsed sidemed, kuid nad ei välista isaseid.
Kuni 100 bonobost koosnevad kogukonnad jagunevad tavaliselt väikesteks rühmadeks, kuna nad otsivad päeval toitu ja naasevad öösel koos magama. Bonobos on meessoost filopaatriaühiskond; isased jäävad oma sünnirühma juurde, emased aga rändavad puberteedieas teistesse rühmadesse.
Bonobo näib oma häälitsuste poolest väiksem olevat
Kuigi bonobod ja šimpansid on suuruselt sarnased, on bonobod kaheksandiku võrra valjemad kui šimpansi hüüded. See on väga uudishimulik, kuna inimeste ja loomade akustilise kommunikatsiooni uurimine on pikka aega aktsepteerinud paradigmat, mis ennustab põhjuslikku seost keha suuruse ja häälekõrguse vahel.
Kuid paljude loomaliikide tõendid on näidanud, et see seos ei kehti alati. Mitmel loomaliigil, sealhulgas šimpansitel, on mehhanismid, mis võimaldavad neil tekitada nende kehasuuruse kohta oodatust madalamaid helisid, mistõttu nad näivad tegelikust suuremad, mis on loomadega suhtlemisel tavaline nähtus.
Bonobo puhul on aga vastupidi. Saksamaa Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlased on näidanud, et bonobod on ainuke näide, kus sobimatud heliproduktsioonid toimivad liialdatud kehasuuruste vastu. Kuna bonobod ja šimpansid on keha suuruse ja massi poolest sarnased, on see erinevus üsna ootamatu.
Teadlased uurisid imetajate liikide heli tekitava organi kõri morfoloogilisi struktuure.Kõri vibreerivate osade vaatlemisel selgus, et hääleerinevused vastavad häälepaela pikkusele: šimpansi omad on kaks korda pikemad kui bonobodel.
Oluline on märkida, et bonobod on ka muul viisil erakordsed. Näiteks bonobo on enamiku teiste liikidega võrreldes väga ebatavaline selle poolest, et emased võivad isaste üle domineerida. Bonobod on ka omasuguste suhtes väga tolerantsed grupi sees ja eriti väljaspool seda, võrreldes šimpansidega.
Teadlaste sõnul viitab isaste ja emaste bonobose valju hääle üks võimalik seletus bonobode tolerantsusele rühma sees ja väljaspool, mis hõlbustab nendevahelist mitteagressiivset suhtlust.
Pildi põhiallikas | paulbr75 kohas