Idotea b althica on sugukonda Idoteidae sugukonda kuuluv samasooline koorikloom. Kuni viimase ajani oli selle roll meretaimede tolmeldamisel teadmata. Hiljutine Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse teadlaste juhitud uuring näitas aga vähilaadsete tähtsust nende veetaimede paljunemisel.
Varem arvati, et ainus vahend taimede tolmeldamiseks on vee liikumine. See toimib abiootilise vektorina isassugurakkude transportimisel naissoost õieorganisse.
Uuringutulemuste kohaselt osalevad need väikesed koorikloomad aga veetaimede, näiteks punavetikate Gracilaria gracilis paljunemistsüklis. Kooskõlas eelnevaga arvatakse, et tolmeldamine loomade kaudu sai meres alguse enam kui 800 miljonit aastat tagasi, et hiljem areneda ja üle kanda maismaale.
Avastage allpool teavet, mis on seotud selle koorikloomaga ja selle sekkumisega sellesse planeedi elu jaoks nii olulisesse bioloogilisse protsessi.
Tolmeldav koorikloom
Tolmeldamine on protsess, mille käigus õietolm kandub tolmukast või isaslilleorganist häbimärgisesse ehk emaslilleorganisse. Tänu sellele toimub õie munarakkude idanemine ja viljastumine seemnete ja viljade tootmiseks. Maismaal transpordivad õietolmu peamiselt mesilased, kes mängivad määravat rolli, osaledes 90% taimede tolmeldamises.
Meretasandil võiks öelda, et see loom on see, kes nendes ökosüsteemides mesilaste tööd teeb. Idotea b althica on ovaalse kehaga taimtoiduline koorikloom, mille pikkus on 10–30 millimeetrit. See on levinud üle Atlandi ookeani, peamiselt Vahemeres, Mustas meres ja Punases meres.
Ta elab tavaliselt veest väljas, kuigi seda võib näha ka tema keskkonnas leiduvate vetikate seas. Selle värvus on ühtlaselt roheline või pruun, keha ümber on valged laigud. Emased on üldiselt tumedamad kui isased.
Kuidas see mõjutab tolmeldamist
Vastav alt teadusartiklile “Mere tolmeldajad: loomsete poolt vahendatud viljastamise avastus merevetikates” immutab see isasvetikate vahel ujuv koorikloom taime spermaga, mille ta transpordib teistesse emasvetikatesse. toota väetamist.Teadlaste sõnul pakuvad need punavetikad koorikloomadele kaitset ja peavarju, mistõttu on normaalne, et nad neile maanduvad.
Samamoodi toimub see protsess tänu sellele, et isastaimed toodavad spermat koos kleepuva ainega. See kleepub nende väikeste loomade küünenaha külge ja muudab tolmeldamise võimalikuks.
Teis alt, selle teooria kinnitamiseks oli sellel teadlaste rühmal kaks akvaariumi. Ühes asustasid nad 15 sentimeetri kaugusel isase ja emase punavetika ning 20 liiki idotea b althica koorikloomi. Teises kasutasid nad võrdlusmeetodina isa- ja emase punavetikat, kuid ilma vähilaadseteta.
Teadlaste üllatuseks olid pärast 15-minutilist katse algust emased vetikad vähkidega paagis tekitanud suuremaid õietolmuterasid kui teises akvaariumis. Samuti leidsid nad koorikloomi sisaldavates mahutites 20 korda rohkem vetikatega väetamist.
Lõpuks, kui neid koorikloomi mikroskoobi all vaadelda, leiti isaste vetikate sperma nende jäsemete külge kinnitatud. Tänu sellele sai kinnitust esialgne õietolmu transpordi teooria ja Idotea b althica roll nende merevetikate paljunemisel.
