Stellenboschi ülikooli uuring näitas hiljuti, et Aafrikas asuvas varjupaigas tabab ninasarvikuid surmav haigus. Seda ohtu nimetatakse veiste tuberkuloosiks (Mycobacterium bovis) ja see seab ohtu liigi ellujäämise.
Kuigi see haigus pole uus, kujutab see suurt ohtu loomadele, kes püüavad jagu saada inimese laastamistööst. On selge, et valged ninasarvikud kuulutati 2020. aastal funktsionaalselt väljasurnuks, seega on looduskaitsjate jõupingutused keskendunud mustade ninasarvikute elude kaitsmisele, keda kõiki ähvardab salaküttimine.
Veiste tuberkuloos: surmav haigus, mis ohustab ninasarvikuid
Aja jooksul on tuvastatud erinevad tegurid, mis mõjutavad ninasarviku ellujäämist. Nende hulgas: salaküttimine, elupaikade kadu ja kliimamuutused. Sel juhul lisandub veel üks aspekt, mis võib olla surmavam: nakatumine veiste tuberkuloosi.
See surmav haigus on teadlastel, teadlastel ja looduskaitsjatel kontrolli all. Seni on ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) avaldatud uuring kinnitanud, et Lõuna-Aafrikas Krugeri rahvuspargis on suur nakatumise protsent.
Selle haiguse nakkust on raske mõista, kuna see viirus pole ajalooliselt Aafrika ninasarvikuid nakatanud. Hiljuti aga avastati, et see nakatab neid ja see on nende jaoks täiesti surmav haigus.
“Meie leiud kinnitavad Lõuna-Aafrika Krugeri rahvuspargi ninasarvikupopulatsiooni lai alt levinud kõrget nakkuskoormust ja tuvastavad nakkuse riskifaktorid. Need leiud annavad aluse veiste tuberkuloosi leviku mõistmiseks keerulistes ökosüsteemides,” öeldakse kõnealuses uuringus.
Kuidas ninasarvikud nakatuvad?
Nagu juba mainisime, elavad nakatunud ninasarvikud Lõuna-Aafrika pargis, mis võimaldab neil olla vaba ja teiste loomade seltsis. Just see näib olevat nakkuse põhjus: otsene kokkupuude pühvlitega.
Selgub, et leidude hulgast on leitud, et pühvlid on juba pikemat aega nakatunud. Õues köhides levitavad nad viirust ja jätavad selle kättesaadavaks teistele nendega koos elavatele loomadele.
“Tõenäoliselt nakatunud pühvli köha perioodiliselt; sel viisil saastavad nende sülg ja hingamisteede eritised taimestikku ja elupaika. Mükobakterid on väga vastupidavad ja võivad keskkonnas ellu jääda nädalaid või kuid”, täpsustatakse uuringus.
Mida saab siis teha surmava haiguse vastu?
Teadlaste sõnul pole ninasarvikute jaoks kõik kadunud. Arvatakse, et isegi kui loomad haigestuvad selle ohtliku haigusega, võivad nad sellest vabaneda, kui nad on terved.
Kõiki neid avastusi silmas pidades jätkavad uuringud haiguse ja selle ravi kohta täpsemate üksikasjade väljaselgitamist.
