Keskkonnaharidus on protsess, mis võimaldab inimestel uurida keskkonnaprobleeme, osaleda ökosüsteemide säilitamises ning võtta meetmeid Maa keskkonna parandamiseks ja taastamiseks nii väikeses kui suures mastaabis.
Planeedil, kus on ohus üle 32 000 elusolendiliigi (27% kõigist kirjeldatutest), on kliimamuutuste ja ökosüsteemide ammendumise tundmine ja nende vastu tegutsemine hädavajalik. Siit saate teada, kuidas keskkonnaharidus meie planeeti aitab.
Mis on keskkonnaharidus?
Nagu oleme varem öelnud, on see distsipliin, mille eesmärk on suurendada teadmisi looduse toimimise kohta, edendada jätkusuutlikkust kui eluviisi ja tõsta elanikkonna ökoloogilist teadlikkust.
Sellel kõigel on konkreetne eesmärk: luua inimühiskonnas harjumusi ja käitumisviise, mis püüavad säilitada Maa ökosüsteeme ja neid asustavaid elusolendeid. See on protsess, mis kestab kogu elu, kuna teadmised on piiramatud ja põlvkondade vahel edasiantavad.
Me ei lähtu pelg alt filosoofilistest põhjustest, kuna ÜRO Haridusorganisatsioon (UNESCO) on seda tüüpi hariduse eesmärgid määratlenud ametlikes dokumentides. Need on järgmised:
- Et teadvustada inimesi keskkonnaga seotud probleemidest.
- Teadmiste omandamine, st kodanike abistamine neid ümbritseva looduskeskkonna vastu huvi tundmaõppimisel.
- Muutused suhtumises, mis tähendab suuremat huvi Maal eksisteerivate looduslike süsteemide säilimise vastu.
- Edendada elanikkonna oskuste omandamist uute ja vanade keskkonnaalaste probleemide ees.
- Keskkonnaharidusprogrammide hindamisvõimekuse arendamine.
- Edendada elanikkonna osalemist, see tähendab, et inimesed arendaksid oma vastutustunnet ja tegutseksid otse.
Nagu näeme, seisame silmitsi distsipliiniga, mis keskendub pikaajalisele tegevusele teadmiste loomise kaudu, aga ka autonoomse kriitilise mõtlemise ja tegutsemisvõime arendamisele.
Loomulikult ei ole keskkonnaharidus huvitatud konkreetse arvamuse või protseduuri kaitsmisest. See tähendab vahendite andmist elanikkonnale kriitilise ja objektiivse mõtlemise omaksvõtmiseks, mis võimaldab meil kaaluda probleemi erinevaid külgi.
Strategies
Keskkonnaharidusprogrammide edukaks läbiviimiseks tuleb järgida mitmeid olulisi juhiseid. Nende hulgast leiame järgmised:
- Sektoritevaheline koordineerimine: et need programmid oleksid tõhusad, peavad nii eraasutused kui ka riigiasutused jõud ühendama. See on vajalik selleks, et riigiasutused saaksid oma tööd võimalikult kiiresti teha.
- Keskkonnahariduse kaasamine formaalsesse ja mitteformaalsesse sfääri: st laste harimine juba varasest east alates ökosüsteemide säilitamise alal kõigis võimalikes valdkondades.
- Kodanikuosalus ja keskkonnakoolitajate koolitamine: see tähendab, et elanikkond osaleks aktiivselt keskkonnahariduses nii tegude kaudu kui ka järgmistele põlvkondadele teadmisi andes.
- Uurimine: kõik ei põhine osalemisel ja suhtlemisel, sest probleemide lahendamiseks pead teadma nende põhjuseid. Keskkonnamuutuste põhjuste ja tagajärgede otsimine on hädavajalik.
- Avalikustamine: keskkonnaharidusega seotud materjalide levitamine meedias, nagu raadio, televisioon ja Internet. See põhineb usaldusväärse teabe edastamisel elanikkonnale sõbralikult ja lähedaselt.
Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) hinnangul on keskkonnahariduse suurendamiseks vaja riiklikku juhtimist.
Kaitseseadusi ei pea mitte ainult avalikustama üldise teadlikkuse ja teavitamise kaudu, vaid ka neid toetama ametlike avalik-õiguslike asutuste edendatavate seadustega.
Ühinenud samal põhjusel
Nagu nägime, ei põhine keskkonnaharidus ainult teadmiste levitamisel. Selle nõuetekohaseks läbiviimiseks on vaja teadusuuringuid, koordineerimist ning valitsuse ja kodanike osalust.
Seda tüüpi tööriist on üha enam vajalik, kuna meie planeedi tasakaal on ohus, on vaieldamatu reaalsus. Ainult teadmised viivad tegudeni ja täna on Maa päästmiseks tegutsemist vaja rohkem kui kunagi varem.